Õiguskantsler pöördus ravimite juurdehindluse määruse pärast riigikohtusse

Eesti Apteekide Ühendus esitas õiguskantslerile avalduse ravimite juurdehindlust reguleeriva määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. Kõnealuse küsimuse analüüsi tulemusel leidis õiguskantsler, et valitsuse määrusega kehtestatud ravimite juurdehindluse piirmäärad on vastuolus ravimiseadusega ning ühtlasi ka põhiseadusega, kuna kaalutud keskmine juurdehindlus ei vasta ravimiseaduses sätestatud vahemikele.

Tänavu oktoobris esitas Teder valitsusele ettepaneku viia ravimite juurdehindluse määrus põhiseadusega kooskõlla. Kuna valitsus pole seaduses sätestatud tähtaja jooksul õiguskantsleri ettepanekule reageerinud, otsustas õiguskantsler pöörduda ravimite juurdehindluse piirmäärade küsimuses riigikohtu poole.

Õiguskantsler toonitas valitsusele esitatud ettepanekus, et tema ei anna hinnangut sellele, millise ravimite juurdehindluse määra peaks seadusandja kehtestama ning kas seaduses sätestatud määr on kõrge või madal. Pigem rõhutas õiguskantsler, et valitsuse määrus ei tohi minna vastuollu seadusega. Teder märkis lisaks, et kui valitsuse hinnangul ei ole seadusega nõutavad määrad põhjendatud ja nende järgimine toob inimestele kaasa ülemäärase koorma, on valitsusel võimalus esitada riigikogule seaduseelnõu, millega ravimite juurdehindluse piiramise aluseid muuta.

Eesti Apteekide Ühendus esitas selle aasta septembris õiguskantslerile avalduse ravimite juurdehindlust reguleeriva määruse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

Alates 2005. aastast kehtiv ravimiseadus volitab valitsust kehtestama ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmääri. Ravimiseaduse järgi tuleb need kehtestada arvestusega, et ravimite hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus jääks vahemikku 7-10 protsenti ja jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus vahemikku 21-25 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab aga, et hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse kaalutud keskmised on seni jäänud sätestatud alammäärast väiksemaks.