Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Kross: Ansipi väited on absurd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Erik Prozes

Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud ja Reformierakonda astunud Eerik-Niiles Krossi sõnul on absurd, et Reformierakonna endine esimees Andrus Ansip seostab teda enda jälitamisega 2007. aastal aprillirahutuste ajal.

Endine peaminister Andrus Ansip ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et aprillirahutuste ajal peeti kinni tema autokolonni jälitanud auto, mille roolis oli hiljem Arctic Sea kaaperdamises Venemaal süüdi mõistetud Dmitri Savins, kes Ansipi andmetel oli Krossiga väga lähedane isik.

Ansip on ka varem välja öelnud, et mõnest uuest Reformierakonnaga liitujast ta väga suures vaimustuses ei ole, pidades silmas Eerik-Niiles Krossi.

Kross ütles Postimehele, et tema seostamine Savinsi ja peaministri autokolonni jälitamisega on täielik absurd, mille kohta ta luges esimest korda Anspi intervjuust. «See on nii jabur jutt, et ma ei saa seda kommenteerida,» lausus ta. Kross meenutas, et ta kohtus Ansipiga 2007. aasta aprillirahutuste ajal kaks korda ja siis ajasid nad ühist asja. Ta lisas, et sai tollaselt kaitseministrilt Jaak Aaviksoolt aprillirahutuste järel ka tänukirja.

«Mis puudutab minu ja Dmitri Savinsi suhteid seoses Arctic Sea kaaperdamisega, on kõik läbi ja lõhki läbi uuritud ja mingit seost ei ole leitud. Ma olen seda ka korduvalt varem öelnud, et Savins töötas ettevõttes, mis üüris ruume minu ettevõttega samal pinnal. See on ka ainus minu seos Savinsiga ja lähedasi suhteid ei ole mul temaga kunagi olnud,» rääkis Kross.

Venemaa Arhangelski oblastikohus mõistis Dmitri Savinsi 2011. aasta märtsis kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises osalemises süüdi ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Kohtuprotsessi ajal väitis Savins, et laeva kaaperdamise tellis Eerik-Niiles Kross. Kross ise on korduvalt nimetanud Savinsi väiteid absurdseteks ning Krossi seoseid laeva kaaperdamisega ei ole leidnud ka riigiprokuratuur.

Krossi sõnul ei oska ta oletada, miks Ansip selliste väidetega avalikkuse ees esineb. «Et me Ansipiga ülemäära head sõbrad pole, on ammu teada. Kuid täna, nagu ma olen aru saanud, on tal muudki tööd, kui tegeleda erakonnapoliitikaga,» sõnas Kross.

Ta avaldas lootust, et Ansipi väited ei pööra erakonna juhatust tema vastu. «Reformierakond ei ole täna enam Ansipi erakond ja ma loodan, et partei juhtimisstiil on muutunud,» rääkis ta.

Reformierakonna juhatus arutab homme toimuval koosolekul muu hulgas Eerik-Niiles Krossi erakonda astumise teemat, mis on mõnes juhatus liikmes tekitanud küsimusi. Krossi ennast ei ole tänase seisuga juhatuse koosolekule küsimustele vastama kutsutud. Kross ütles, et praeguse seisuga ei plaani ta Reformierakonna juhatuse koosolekule minna, aga kui teda sinna kutsutakse, siis ta loomulikult läheb.

Reformierakonna juhatuse liikmetest on seni Krossi teemal avalikult sõna võtnud Valdo Randpere, kelle sõnul soovib ta vastust kahele küsimusele, miks ameeriklased Krossi ei taha ja miks venelased teda tahavad. Teatavasti on Ameerika Ühendriigid kehtestanud Krossile sissesõidukeelu ja Venemaa kuulutas Krossi seoses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega tagaotsitavaks.

Krossi sõnul ei ole ta siiamaani saanud selgust, mis põhjusel Ameerika Ühendriigid teda riiki ei lase.

Valdo Randpere ei soovinud täna veel lähemalt kommenteerida, mida juhatus homme Krossi teemal täpsemalt arutab. «Ma ei taha hakata oma seisukohti üle kordama või teiste seisukohti ära arvama. Ma ei taha kindlasti ajalehe kaudu diskussiooni juhatusega alustada,» ütles Randpere Postimehele.

Ta märkis, et on tekkinud mõned küsimused, millele ta soovib vastust saada ja ta on kindel, et Kross suudab neile vastuseid anda, kui ta tahab neid anda.

Isamaa ja Res Publica Liidu üks juhtpoliitikuid Eerik-Niiles Kross teatas 31. oktoobril ootamatult oma otsusest lahkuda erakonnast ja astuda Reformierakonda.

Tagasi üles