Vahur Kersna kajastamise üledoos seadis «Pealtnägija» valiku ette

Vahur Kersna kirjutas oma raamatu «Ei jäta elamata» Facebooki lehel, et temaga tehtud intervjuu ei pruugi «Pealtnägija» saatesse jõuda:

Head sõbrad, mul on täna üks natuke kurvapoolne uudis. Eile hommikul sain vanalt relvavennalt Mihkel Kärmaselt kirja, kus ta kolmapäevasesse «Pealtnägijasse» planeeritud minu ja Madis Jürgeni vahelise vestluse kohta ütles järgmist:

«Arvestades, et oleme sattunud raamatu turundusveskisse, otsustasime, et ei kasuta intervjuud Pealtnägija reklaamis. Kuna neid kajastusi on olnud juba nii massiivselt, alustades Delfist ja Reporterist, lõpetades raadios toimuvate tarbijamängudega, siis vaatame, mida meil üldse kolmapäeval lisada on. Nagu Vahur ise on meid õpetanud - kui midagi öelda ei ole, tuleb seda teha võimalikult lühidalt.»

Teades, kui tundlik on Mihkel taoliste loomingulis-eetiliste dilemmade puhul, saatsin talle sõna, et mõistes tema muret ja sügavalt respekteerides kogenud tippajakirjanike sisetunnet, toetan kindlasti «Pealtnägija» toimetuse võimalikku otsust seda intervjuud mitte näidata. Vastumeelselt ja pika hambaga küpsetatud toit kannab paha energiat, ei tee õnnelikuks ei kokka ega sööjat. Kuna raha on aga juba raisatud, lugu salvestatud ning minu hinnangul on Madis Jürgen teinud ETV keskmisest silmapaistvalt erinevat tööd, siis võiksime selle rohkem kui tunnise jutuajamise ise Madisega ühel päeval kokku lõigata. Tulem võiks eetris olla näiteks minu 100. sünniaastapäeval 4. aprillil 2062.

Kärmas postituse üle tõsiselt üllatunud

Mihkel Kärmas oli tõeliselt üllatunud Vahur Kersna postituse üle. «Ma ei oska mitte midagi öelda praegu. Ma päris täpselt ei saa aru, mis kampaaniat siin aetakse, olen segaduses,» ütles Kärmas Postimehele. «Mul ei ole sellele kirjale midagi lisada, see on nii ootamatu ja värske,» kommenteeris ta Kersna postitust.

Postimees uuris, kas Kärmas seda oskab öelda, kas saatelõik Kersnaga on ikka kolmapäeval eetris. «Me teeme endast kõik, et see oleks eetris. See intervjuu sündis reedel, me monteerisime sellest pika versiooni kokku eile, mis on umbes 38 minutit pikk. Monteerisime ka 17-minutilise versiooni, mille me oleksime pannud eetrisse. Me jätkame tööd selle kallal,» ütles Kärmas. «Aga kuna need turunduslikud hobused kappavad nii kiiresti, et mul on raske sadulas püsida, siis ma ei tea täpselt, mis saab.»

«Viimane asi, mida ma teha tahan, on see saatest välja jätta, aga võib-olla selleks hetkeks on seda kõike juba räägitud.  See intervjuu on õnnestunud, seal on väga tore emotsioon, aga kui see on järjekorras kaheksas, siis tekib paratamatult kerge kaalumise koht. Muus osas ma ei oska midagi öelda, see kõik üllatab mind,» ütles Kärmas.

Vahur Kersna ütles, et loeb Kärmase kirjast välja süüdistuse, justkui tahaks Kersna kasutada «Pealtnägija» saadet oma raamatule turunduskampaania tegemiseks. «Loomulikult on selles süüdistus ja etteheide. Ma kindlasti ei taha, et Mihkel vastumeelt seda teeks (paneks intervjuu saatesse – toim).»

Madis Jürgen intervjueerijana oli olnud Kersna enda sooviks. Samuti oli Kersna ise valinud intervjuu kohaks kunstimuuseumi. Intervjuu idee tuli Kersna sõnul «Pealtnägija» poolt.

ERR: intervjuu läheb eetrisse

«ERRis ei ole ühtegi piiksu tulnud selle (raamatu – toim) kohta ja ilmselt ei tule ka,» ütles Vahur Kersna. «Meil oli ka kokkulepe, et enne «Pealtnägija» intervjuud ma ei anna ühtegi suurt intervjuud ja ma olen sellest kokkuleppest kinni pidanud,» lisas Kersna. «Kui raamatu esitlusel tuli minuga rääkima üks või teine inimene, see ei ole pikk intervjuu. Ma ei ole kolm aastat andnud ühtegi pikka intervjuud ja mõtlesin, et «Pealtnägija» oma on ainus,» ütles Kersna.

Kersna väitel on raamatul juba praegu piisavalt tähelepanu ning «Pealtnägija» saadet tal raamatu reklaamimiseks vaja ei oleks.

ERRi uudisteportaal kirjutas pärast Vahur Kersna teate avaldamist, et intervjuu on siiski homses «Pealtnägijas».

«Vahur Kersna intervjuu väljajätmine «Pealtnägijast» ei ole plaanis olnud,» kommenteeris ERRi pressiesindaja Anneli Tõevere-Kaur. «Käib tavapärane toimetuslik arutelu selle üle, kuidas ja mis vormis lugu esitada, et see kõige paremini vaataja huve teeniks.»