Nõukogudeaegsed monumendid saavad oma allee

Järgmisel aastal rekonstrueerimisele minev Maarjamäe loss taasavatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ehk 2018. aastaks. Seejuures saab loss juurde valgustatud nõukogudeaegse monumentide allee. See on üks osa lossi ümber plaanitavast pargist, mille kujundamiseks korraldati arhitektuurikonkurss, kinnitas muuseumi kommunikatsioonijuht Reti Meema.

Nimelt kogub muuseum aastatel 1945–1990 Eestis valminud ja siia toodud au- ja mälestusmonumente, mälestustahvleid ja monumentaalskulptuuri masstoodangut (v.a hauamonumendid).

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist on kõikjal Eestis ohtralt taolisi monumente maha võetud, hävitatud või hüljatutena ladustatud, kirjutab muuseum.

Hetkel seisab Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi taga kokku 16 erinevat monumenti, mida saab praegu vaadata muuseumi virtuaalnäituse vahendusel internetis. Samas käivad muuseumi külastajad ka «monumentide surnuaeda» ise uurimas, lisas Meema.

Hetkel on muuseumis Jossif Stalini monument, punaarmee väejuhtide Johannes Raudmetsa, Lembit Pärna, Jakob Palvadre, Aleksander Kuke ja August Korgi monumendid, kommunisti Hans Pöögelmanni bareljeef, NSVLi kangelase Jevgeni Nikonovi mälestussammas, Lenini portreeskulptuur, büst ja monument, nõukogude luuraja Helene Kullmani monument, kommunistide liidri Viktor Kingissepa monument, Saksa kommunisti Fritz Behni mälestusmärk, revolutsionäär Mihkel Aitsami ning punakaarlaste Jüri Kalmuse ja Rudolf Imbergi monument, Aitsami mälestusmärk ning detsembrimässu monument.

Pargi eesmärk on muuseumi kinnitusel anda monumentidele neutraalne kontekst, mis aitab avada totalitaarse riigi ajalugu ning mõista nõukogude ühiskonna ideoloogilisi aluseid.