Jaan Männik: meie poliitika on stagnatsioonis

Männik ütles täna riigikokku kandideerivate Tanel Talve ja Ott Pärna riigireformi kava tutvustusel, et kui praegu on valimiste suureks küsimuseks nimetatud julgeolekut, siis tegelikult ei saa Eestis seda eriti mõjutada, sest tegu on Venemaa ja läänemaailma vahelise konfliktiga. «Küll aga saame kõvasti mõjutada seda, kuidas Eesti majandus areneb,» ütles ta.

Männiku sõnul on Eesti üks kõige tõsisemaid probleeme väljaränne, mis on omakorda seotud madalate palkadega. Tema sõnul tulenevad probleemid asjaolust, et riiki juhitakse väikese organisatsiooni juhtimisloogika alusel.

«Väikeses organisatsioonis ei ole vaja visiooni, strateegiat ja narratiivi nagu suures organisatsioonis. Peame seda muutma, peame liikuma väikeste struktuuride juhtimisloogikalt suure struktuuri juhtimisloogikale,» märkis Männik, kelle sõnul tähendab see, et juht ei lahenda probleeme mitte ise, vaid koordineerib spetsialistide tööd.

Männik viitas ettevõtja Indrek Neivelti arvamusele, et aastaks 2018 peaks miinimumpalk olema Eestis 1000 eurot, ning ütles, et kuigi eesmärk on natuke optimistlik, on põhimõte õige. Tema hinnangul peaks miinimumpalka aasta jooksul tõstma näiteks 500 või 600 euroni.

«Siis tuleb ettevõtlus sulle kallale, aga me ei saa Eestis konserveerida, alles hoida ettevõtteid, kelle ärimudel on selline, et võib maksta inimesele 400 eurot kuus,» märkis Männik, kelle sõnul oleksid miinimumpalga tõstmisega kaasnevad muutused osa majanduse ümberstruktureerimisest. «Majandus ei kasva, kui pole teist ettevõtlusstruktuuri. Seda sa ei saa muudmoodi, kui survestades ettevõtlust.»

Samuti viitas Männik Neivelti seisukohale, et ettevõtjad peaksid palkade tõstmiseks välja juurima ebaefektiivsuse, ning Eesti Panga juhi Ardo Hanssoni arvamusele, et väheefektiivsete ettevõtete jaoks muutub kestmajäämine järgmistel aastatel üha keerukamaks. «Väheefektiivsetel ettevõtetel on kaks võimalust: kas muutuda efektiivsemaks või kaduda ära,» märkis Männik muu hulgas ka tööjõupuuduse kasvule viidates.

Seega tuleb Eestis teha tema sõnul muudatusi ja teha neid radikaalselt. «Kõik, mida on vaja Eestis teha, on välja öeldud, aga me ei tee seda, sest see tekitab konflikte ja vastuolu,» ütles ta, rõhutades, et nüüd tuleb hakata tegutsema. «Me oleme stagnatsioonis, me peame sealt välja tulema. Praegu pole veel liiga hilja,» lisas Männik.

Männik esines täna sõnavõtuga Tallinnas Kultuurikatla arhitektuurikeskuses toimunud riigireformi kontseptsiooni tutvustusel, kus esinesid ekspertidena ka ettevõtja Raivo Vare, «Teeme ära» üks korraldaja Eva Truuverk ning OÜ Geomedia juht Rivo Noorkõiv.

Kava eestvedajad, ettevõtja ja Arengufondi eksjuht Ott Pärna ning külaliikumise eestvedaja, teleajakirjanik Tanel Talve teatasid üritusel, et kandideerivad kevadistel valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, kes on avaldanud valmisolekut uued ideed pardale võtta ja aidata need parlamenti.

Nende hinnangul on Eestil viis suurt väljakutset: kuidas peatada väljaränne ja tuua riiki talente, kuidas saada majandus ja palgad kasvama, et suurendada püsivalt inimeste heaolu, kuidas suurendada inimeste usku oma riiki ja kindlust tuleviku suhtes, kuidas suurendada julgeolekut nii füüsilises, majanduslikus kui sotsiaalses mõttes ning kuidas kasvatada iivet ja vähendada sotsiaalseid ja regionaalseid arenguerisusi.

Talve ja Pärna pakutud kontseptsioon näeb ette tulevikueesmärkides kokkuleppimist, valdkondi ühendava arengupoliitika paikapanemist, riigiaparaadi korrastamist ja selle võimekuse suurendamist ning riigi rahvale ja kogukondadele tagasiandmist. Üksikute tegevuste elluviimisega ei saa nende sõnul soovitud arengunihet ja heaolu kasvu saavutada.

Riigikogu valimised toimuvad Eestis 1. märtsil.