/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2014/11/18/3535229t1h7e1d.jpg)
Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar» kirjeldab, kuidas on ka selliseid vedurijuhte, kes inimohvriga lõppenud avarii järel polegi enam liinile tööle läinud, vaid jätkavad näiteks depoos.
«Radar»: osa avarii teinud vedurijuhte ei lähegi enam liinile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida tunneb rongijuht, kes inimohvritega õnnetusse satub, kuidas ta elab teadmisega, et tema rongi rataste all sureb inimene?
Endine vedurijuht Neeme Sihv ütleb, et tema töömehetee jooksul oli kokku kindlasti üle 10 raske rongiavarii, küll autodega, küll jalakäijatega, aga ka enesetapjatega.
Ühes avariis sai naisautojuht kohe surma, turvatoolis laps pääses aga praktiliselt tervelt. «Siis hakkad automaatselt mõtlema, mis edasi: jääd seisma, saadad abi vaatama, teatad kiirabile, dispetšerile. Sellele ei tohi hiljem mõtlema hakata, ei ole mingeid «olekseid», aga teinekord ikka hakkad mõtlema.»
«Tollest õnnetusest oli vähemalt selles mõttes hea tunne, et laps ellu jäi. Midagigi positiivset asja juures,» võtab Sihv asja kokku.
«Sel puhul antakse puhkepäevi, saad ka psühholoogi abi, kui on vaja, saad tööst kõrvale tõmbuda, kuhugi puhkama minna mõneks ajaks. Aga on ka neid, kes on töölt lahkunud, on neid, kes ei lähegi enam liinile, jäävad depoosse tööle... elavad seda niimoodi üle,» rääkis Sihv.