Politsei sai õpetaja tapmise järel koolidesse rohkem väljakutseid

Viljandis aset leidnud traagilisele kuriteole järgnenud kahe nädala jooksul sai politsei koolidesse üle kümne väljakutse, tavapäraselt on see number oluliselt väiksem. Täpset statistikat selle kohta politsei- ja piirivalveametil pole, kuna PPA ei pea arvestust selle kohta, kas väljakutse tuleb haridusasutusest või kuskilt mujalt.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja järelevalve büroo juhtivspetsialisti Pille Luiga sõnul anti koolidest laekunud väljakutsetes politseile teada  ohumärkidest koolides või sotsiaalmeedias.

«Sarnastel teiste riikide kogemusele tõi ka Viljandi koolitulistamine kaasa mõtlematusest või pahatahtlikkusest sündinud juhtumeid. Tihti oli tegu väga ebaõnnestunud naljadega sotsiaalmeedias, mitmel juhul anti teada ohtlikku eseme kooli toomisest või ähvardustest õpetaja või kaasõpilaste aadressil,» rääkis Luiga.

Sellised juhtumid olid sagedased kahe nädala jooksul pärast juhtunut, kui kuritegu avalikkuses põhjalikult arutati. Praegu ei saa Luiga sõnul enam öelda, et need oleksid sagedasemad kui enne kuriteo toimumist.

«Kõigi selliste infokildude kontrollimist oleme võtnud äärmiselt tõsiselt ning õnneks ei ole nende puhul olnud kellegi elu ja tervis reaalselt ohus. See ei tähenda kindlasti, et politseile neist teatamine ning politsei reageerimine oleks olnud põhjendamata,» lausus Luiga.

Politsei on koolidega suhelnud ja andnud nõu, kuidas peaks sellistel teemadel õpilastega rääkima ning kuidas tegutsema, kui ohumärgid teatavaks saavad.

«On oluline, et ühelt poolt saaksid õpilased aru, et ka mõtlematusest tehtud ähvardustel on vägagi reaalsed tagajärjed, teisalt on vajalik, et õpilased oskaksid käituda, kui näevad kellegi käes ohtlikku eset või saavad teada vägivallaga ähvardamisest,» lisas Luiga.

Viljandi Paalalinna koolis lasi 15-aastane poiss 27. oktoobril saksa keele tunnis isa revolvrist maha oma õpetaja.