:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Sõjahaudade ühendus Pomost avas eelmisel kolmapäeval Lõuna-Poolas Lipowas Teises maailmasõjas Sileesia Opole piirkonna lahingutes hukkunud sõdurite haua, kuhu on ajaloodokumentide andmetel maetud ka Saksa poolel võidelnud eestlasi.
Poolas kaevatakse välja langenud eesti sõdurite säilmed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola harrastusajaloolase Jacek Cielecki sõnul on hauda maetud 1945. aasta veebruaris Nowa Jamka, Lipowa ja Przecza lahingutes hukkunud 46. Relva-SSi grenaderirügemendi võitlejad. Rügement koosnes peamiselt eestlastest.
Kohalike elanike meenutuste järgi on hauda maetud 50–70 langenut. Sõja ajal asus matmiskoha juures välihaigla, millele viitab ka sõdurite korrapärane matmisviis. Lahingutes hukkunud ja samal lahinguväljal maetud sõdurid reeglina nii korrapäraselt maetud ei ole.
Selle nädala alguseks oli hauast leitud kuue sõduri säilmed ja sõdurite isiklikke esemeid, kuid identifitseerimisžetoon oli vaid ühe langenu juures. Žetoon kuulus Saksamaalt Jena linnast pärit Saksa politsei lahingugrupi «Breul» võitlejale. Lahingugrupp «Breul» ühendati 1945. aasta kevadtalvel 20. SS-diviisiga.
Haua avamise juures olid ka Eesti kaitseministeeriumi ja Eesti sõjamuuseumi esindajad, kes jälgisid oma kaasmaalaste säilmete väljakaevamist. Tegemist oli Eesti esindajate kolmanda visiidiga Opole piirkonda, kus asub arvukalt eestlaste sõjahaudu. Eesti esindajad panid paika sõjahaudade uurimispaani järgmiseks aastaks, kaitseministeeriumi huvitavad eriti märtsis 1945 hukkunute hauad, mille kohta seni lähemat infot ei ole.
Jaanuarist märtsini 1945 Sileesias Opole piirkonna lahingutes sai surma, haavata või võeti vangi 2500 eestlast. Opole kuulus kuni 1945. aastani Saksamaale ja kandis nime Oppeln.
20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis loodi 1944. aasta jaanuaris Neveli rindel. Diviis osales 1944. aastal Narva ja Sinimägede lahingutes. Diviisi üksuse osalesid Eesti pinnal lahingutes ka pärast rindejoone lagunemist 1944. aasta sügisel. 1944. aasta detsembris vannutati diviis Saksamaal Neuhammeris uuesti, sel ajal kuulus diviisi koosseisu umbes 11 000 meest, neist enamik eestlased. Diviisi koosseisu kuulusid 45. ja 46. grenaderirügement.
Jacek Cielecki on harrastusajaloolasena uurinud Teises maailmasõjas Saksa poolel Sileesias lahingutes osalenud eestlaste saatust.
1946. aastal tunnistas Nürnbergi kohus SSi kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtuotsuse kohaselt ei saa selle liikmeiks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid Relva-SS teenistusse ilma kutsutuile valikuvõimalust andmata. Valikuõiguse puudumine oli eesti sõjameestele kolmekordne - saksa võimud keelasid luua eestlastel oma sõjaväge, eesti väeosi ja politseinikke sunniti astuma Relva-SSi sundkorras ning valdav enamus Relva-SSile allunuist olid mobiliseeritud.
USA Põgenikekomitee teatas 1950. aastal Eesti Vabariigi peakonsulile New Yorgis, et Ameerika Ühendriigid ei pea Relva-SSis teeninud eestlasi kuritegelikeks.
«Balti Relva-SS üksused erinesid täielikult Saksa SSist nii oma otstarbe, ideoloogia, tegutsemise kui ka liikmete kvalifikatsiooni poolest, mistõttu Komisjon otsustas, et Ameerika Ühendriikide Ümberasustatavate isikute Ameerika Ühendriikidesse asumise seaduse paragrahv 13 alusel ei ole need organisatsioonid vaenulikud Ameerika Ühendriikide valitsusele,» seisab 13. septembril 1950 peakonsulile saadetud kirjas.