:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/09/08/3332163t1h200e.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) koondas oktoobri algusest teabehalduse ühte üksusesse, et lahendada olukord, kus erinevatesse üksustesse kuulunud ametnikud püüdsid luureinfot teadlikult kinni hoida.
Luureinfo jäi PPA vanas struktuuris toppama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles PPA ajakirjale Radar antud intervjuus, et osa inimesi on PPAs teadlikult infot kinni hoidnud.
«Kartusest oma nišši kaotada on osa infost jäetud rääkimata, kuigi rääkida oleks võinud väga palju. Olen inimestele selgitanud, nendega rääkinud ja õiendanudki, et jälitusinformatsioon või partneritelt saadav info on riigi, mitte inimese oma. Ei ole nii, et see, mida partner mulle saadab, on minu, ning kui ma nüüd solvun, siis ma ei jaga oma infot kellegagi,» rääkis Vaher.
Politseijuhi sõnul kuulub selline info riigile ja see tuleb talletada nii, nagu seadus ette näeb. Ta lisas, et riik on selle info kogumise kinni maksnud palga, lähetuskulude ja telefoniarvetega ning ehitanud selle talletamiseks üles andmekogud.
Vaher nentis, et ta ei tea ühtegi operatsiooni, mis oleks info kinnihoidmise tõttu halvasti lõppenud, aga tal on alust arvata, et mõnigi hea operatsioon on jäänud olemata.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro ütles Postimehele, et kuna tegemist on riigisaladusega, ei saa seda teemat paraku põhjalikumalt avada.
«Luureinfo killustatud kogumist ja talletamist võimaldas organisatsiooni struktuur, kus vastavad ülesanded olid jaotatud mitmete üksuste vahel. Et info jõuaks võimalikult kiirelt ja lühikest ahelat pidi õigesse kohta, koondas PPA oktoobrist kogu teabehalduse ühte üksusesse ning kriminaalluurega tegelevad edaspidi keskkriminaalpolitsei ja prefektuuride kriminaalbürood,» rääkis Kahro.