Sel nädalal viib Vahipataljoni sadamakaitserühm koostöös mereväe tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja läbi viiepäevase meredessandiharjutuse, mille käigus omandavad ajateenijad oskuseid tegutsemiseks amfiibsel rünnakul.
Fotod: sadamakaitserühm harjutab meredessanti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiepäevase harjutuse kestel elavad ja ööbivad sadamakaitserühma ajateenijad tuukri- ja toetuslaeva Tasuja pardal ning harjutavad meredessanti erinevates põhjaranniku piirkondades. Täna aset leidnud harjutus viidi läbi Hara lahes, teatas kaitseväe peastaap.
Rannikule jõudes tuleb ajateenijatel manöövrite ja tulejõu abil alistada vastutegevus ning kindlaksmääratud piirkond oma kontrolli alla võtta.
Lisaks meredessandile harjutavad sadamakaitserühma ajateenijad nädala jooksul ka pardumist sildunud ja mittesildunud alustele ning pardakontrolli.
Rannikuala kaitsmise eesmärk on tagada sõjalise ohu korral mereväe ja liitlaste üksuste saabumine ning vajadusel vastupanu osutamine vastasele. Dessandid on üks ohtlikemaid viise vaenlase tegevuse häirimisel ning eduka dessandi eesmärk on tekitada vastase väejuhatuses segadus, et saavutada lahingus ülekaal vastase üksuste üle.
Eesti oma meredessantide ajalugu ulatub Vabadussõja päevile, kui 23. detsembril 1918. aastal viis tulevane merejõudude juhataja admiral Johan Pitka läbi alles loodava mereväe esimese ja eduka dessantoperatsiooni Kundas.
Ühtlasi oli dessant esimene eestlaste ühisoperatsioon Briti laevastikuga. Meredessandi edukusest innustatuna korraldas Pitka hiljem Hara lahes hulga väiksemaid maabumisoperatsioone.
Väljaõppel kasutavad ajateenijad käsitulirelvi koos paukmoona, lõhkepakettide ning kattesuitsugranaatidega. Erinevatel rahvusvahelistel õppustel on kaitseväelased Hara lahes harjutanud nii dessante, maabumisoperatsioone kui ka dessanditõrjet.