Omavalitsuse koolitoetus pole sugugi reegel

Mitmed linnad-vallad ei maksa enam koolitoetust automaatselt kõigi koolijütside peredele, vaid ainult raskustes peredele. Samuti on toetuse saamise tingimuseks enamasti see, et lapse mõlemad vanemad peavad elanikeregistri andmetel kohalikud olema.

Kõige suuremat koolitoetust maksab Tallinna linn, kes annab 1. klassi mineja tarvis 5000 krooni, kuid kel on ka taotlejatele kõige kõrgemad nõudmised.

Nimelt peab vähemalt üks vanematest olema vähemalt aasta aega Tallinna sisse kirjutatud. Laps peab samuti olema linnakodanik, elama taotlejast lapsevanemaga ühel aadressil ja asuma õppima Tallinna kooli. Sügisel makstakse aga vaid pool toetusest. Teise poole saab perekond kätte pärast 1. klassi lõpetamist juunikuus, kui nii lapsevanem kui laps on ikka veel linnaelanikud.

Helde on ka Põlva, kes maksab 400 krooni koolialguse toetust kõigile kuni 19-aastastele õpilastele. Lisaks on 1. klassi minejate päralt 2000 krooni.

Rapla maksab 1. klassi minejatele 2000 krooni, kui laps ja tema vanemad on Raplasse sisse kirjutatud.

Toetuse asemel kinkekaart

Rakvere seevastu annab 1. klassi mineva lapse vanemale 1000 krooni väärtuses toetuskaardi, mille eest ta saab kaardil näidatud kauplustest valida õppevahendeid. Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak põhjendas, et selline toetusmeetod on valitud selleks, et linna eelarvest makstav raha kuluks ikka sihtotstarbeliselt. «Toetuskaart annab võimaluse osta peaaegu kõigist neist Rakvere poodidest, kus müüakse just laste koolitarbeid ja muid kooliks vajalikke asju,» lisas ta.

Viljandi ja Paide maksavad esimest korda kooli minevale lapsele 1000 krooni, sama summa saab Viimsi põhikooli 1. klassi mineva lapse pere, kui mõlemad vanemad on elanikeregistri andmeil sinna sisse kirjutatud.

Seevastu pere sissetulekutest sõltumatut koolitoetust pole näiteks Tartus, Pärnus, Narvas.

Küll aga aitavad näiteks Tartu, Pärnu, Haapsalu ja teised osta hädavajalikke koolitarbeid vähekindlustatud peredel.