Pevkur: valitsusel pole erusõjaväelaste kodakondsuse küsimuses kaalutlusõigust

Pevkuri sõnul ei ole praegu mõistlik öelda, kas kodakondsuse seadust tuleks paindlikumaks muuta, selle otsustamiseks tuleks kõigepealt avalikkuses debatti pidama.

Ministri sõnul tuleks kõigepealt teha selgeks, millised olid omal ajal kodakondsuse seaduse väljatöötamise ajal põhjendused, miks säte sellisel kujul seadusesse sisse viidi. «Seda võib mõista, et võõrriigi relvajõudude teenistuses olnud isikutele kodakondsust ei anta,» märkis ta.

Siseminister märkis, et erinevalt võõrriigi relvajõududes teeninud inimestest on valitsusele jäetud kaalutlemisruum näiteks kuritegusid toime pannud inimeste puhul.

«Kuritegusid toime pannud inimestele on võimalik erandkorras kodakondust anda, vaadates kuriteo iseloomu, kuriteo aegumist, inimese suhtes algatatud kriminaalasjade hulka ja nii edasi. Seadusandja on kodakondsuse seaduse tegemisel öelnud, et teatud puhkudel on valitsusel kaalutlemisõigus ja teatud juhtudel ei ole. Võõrriigi kaitseväe teenistuses olles seda ei ole,» lausus Pevkur.

Valitsus otsustas neljapäeval, et ei anna endisele Venemaa kodanikule Eesti kodakondsust, sest tema minevikus on lühike episood teenimisest võõrväes, ning ei hooli sellest, et mees 1989. aastal Nõukogude armeest demokraatliku meelsuse tõttu välja visati.

Üheksa aastat tagasi võttis endine ajakirjanik, siis juba ärimees Vadim (49) naise ja kaks last ning kolis sõprade kutsel Peterburist Eestisse, sest tundis, et Putini Venemaa ei ole enam koht, kus saab vabalt elada ja lapsi kasvatada.