Vene passist lahti, Eesti oma ei saa

Üheksa aastat tagasi võttis endine vene ajakirjanik, siis juba ärimees Vadim (49) naise ja kaks last ning kolis sõprade kutsel Peterburist Eestisse, sest tundis, et Putini Venemaa ei ole enam koht, kus saab vabalt elada ning lapsi kasvatada.

Pisike Sofia läks eesti lasteaeda ning vanem tütar Kristina eesti kooli, Vadim jätkas oma Eesti äripartneritega trükindusäri, mida oli juba Peterburis alustanud. Vadimi pere olid otsustanud, et Eesti on riik, kuhu nad tahavadki jääda.

Möödunud aastal täitus kaheksa aastat Eestis, mis on tähtaeg, et Eesti kodakondsust taotleda ja seda pere tegigi.

Alustuseks sai pereisa kodakondsus- ja migratsiooniametist vastuse, et tema soovile võib takistuseks osutuda lühiajaline teenimine võõrväes. Nimelt oli Vadim 1988-1989 töötanud pärast tüürimehe paberite saamist Tallinnas miinisadamas. Sõjaväelase karjäär jäi aga lühikeseks, sest noor leitnant ühines 1989. aasta algul Venemaa vaba demokraatliku parteiga ning oli selle Venemaa esimese sõltumatu erakonna vahelüliks Eesti rahvusliku sõltumatuse parteiga (ERSP). Ja kui noor leitnant erariietes juunikuus ühel ERSP miitingul kõneles, olid jutud Tallinna mereväebaasi eriosakonnas lühikesed: nii Vadim kui tema grusiinist sõber vabastati armeest «ametikohale mittevastavuse tõttu».

Seejärel läks Vadim Peterburi tagasi.

Möödunud neljapäeval otsustas valitsus, et Vadimil pole õigust Eesti kodakondsust saada.

«Vabariigi valitsus tugines otsuse tegemisel kodakondsusseaduse paragrahvi 21 lõige 1 punkt kuuele, mille kohaselt ei anta kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud, samuti tema abikaasale, kes on saabunud Eestisse seoses sõjaväelase lähetamisega teenistusse, reservi või erru,» vastas siseministeerium lühidalt Postimehe pärimisele.

«Vadimi praegusel Eestis viibimisel ei ole kodakondsuse seaduse mõttes mingit seost välisriigi relvajõududes teenimisega ja tal on õigus saada Eesti kodanikuks,» selgitas Vadimi advokaat Andres Alas. «Ta lahkus Eestist kohe pärast demobiliseerimist 1989. aasta suvel ja sellega lõppes ka tema side võõrväega ning Eestisse tuli ta tagasi eraisikuna ning puudus igasugune seos tema lähetamisega teenistusse, reservi või erru,» lausus advokaat.