Terras: uues geopoliitilises olukorras on vaja Balti riikide kaitsekoostöö kaasajastada

Lätis Adažis kohtusid Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad, et arutada kolme riigi kaitsealaste koostööprojektide seisu ja tuleviku üle ning kohtusid ka USA rahvuskaardi ülemaga. Meie eesmärk saab olla vaid üks - tugevdada kolme riigi koostööd ja anda võimalikule agressorile märku, et Eesti, Läti ja Leedu kaitsealane koostöö on muutumas tunduvalt tõhusamaks ja tugevamaks ning võimaliku ohu korral me tegutseme koos,» ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kaitseväe peastaabi pressiesindaja teatel.

Kaitseväe juhataja lisas, et kolm riiki peavad vältima vigu, mis tehti enne 1940. aastat, kus koostööd praktiliselt polnud ja tagajärjed seetõttu väga kurvad. «Selle valguses me räägime kiirreageerimisüksusest Balti pataljonist aga ka infovahetusest ja üksteise tegevusplaanide sünkroniseerimisest. Väga hea märgina selle koostöö arendamisel oli just ametisse astunud Läti peaministri avaldus, et Läti võtab kindla suuna kaitsekulutuste kasvule, et võimalikult kiiresti saavutada 2 protsendi tase sisemajanduse kogutoodangust,» ütles kindralmajor Terras.

Kohtumisel kiitsid kaitsevägede juhatajad heaks otsuse määrata Balti pataljoni ülemaks Scoutspataljoni ülem major Andrus Merilo ning kinnitasid Balti pataljoni väljaõppeprogrammi. Pataljon alustab väljaõpet järgmisel kuul, et 2016. aastal olla valmisolekus NATO reageerimisjõudude koosseisus. Samuti otsustasid Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad süvendada koostööd õhu- ja merevägede raamistikus.

Kindralmajor Terras kohtus ka Ameerika Ühendriikide rahvuskaardi ülema kindral Frank J. Grassiga, et rääkida Ämarisse planeeritava Balti ja Põhjala regiooni õhuväe treeningkeskuse teemadel.

Eesti, Läti ja Leedu panustavad 2016. aastal NATO reageerimisjõududesse ühise Balti pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon. Läti ja Leedu panustavad kumbki ühe jalaväekompaniiga, samuti tulevad Lätist ja Leedust pioneeri- ja tankitõrjerühmad, sõjaväepolitseinikud ning õhutulejuhid.

Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.