/nginx/o/2014/11/05/3494145t1h39a6.jpg)
Riigikogu lihtsustas süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise korda, mis täpsustab ja lihtsustab põhjendamatu vahistamise, ametist kõrvaldamise või vara arestimise tõttu kahju kannatanud isikutel riigilt hüvitise saamist.
Alusetult vangistatud inimestele hüvitatakse nüüd ka moraalne ja varaline kahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtivas õiguses reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus, mis käsitleb üksnes vabaduse võtmisega tekitatud kahju, vahendas riigikogu pressiteenistus.
Muus osas on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine praegu reguleerimata. Riigikohus on teinud selles küsimuses mitu olulist otsust ning sedastanud süüteomenetluses isikule tekitatud kahju hüvitamise reguleerimisel olulised puudujäägid, mille tulemusena tekkis põhiseadusvastane olukord.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus loob regulatsiooni nendele inimestele kahju kompenseerimiseks, kes on süüteomenetluses kannatanud moraalset või varalist kahju. Kahju hüvitamise eelduseks on, et isik on kohtu pool lõplikult õigeks mõistetud või on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud. Lisaks kuulub kahju hüvitamisele süüdimõistva otsuse korral siis, kui isiku suhtes kohaldatud meede on koormavam talle mõistetud karistusest ning ka juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju.
Kompenseerimise aluseks võivad olla juhtumid, kus isik on näiteks vahistatud, kahtlustatavana kinni peetud, ametist kõrvaldatud, tema suhtes on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, tema vara on arestitud või ära võetud. Hüvitise saamiseks peab isikule olema tekkinud reaalne kahju ning esinema põhjuslik seos kahju ning eelpool nimetatud meetmete vahel.
Uue regulatsiooni kohaselt toimub kahjude hüvitamine sama menetluse raames. See tähendab, et kannatanu ei pea enam pöörduma uue kohtuvaidluse algatamiseks halduskohtusse, vaid hüvitise saamine lahendatakse maakohtus sama menetluse raames.
Põhiseaduskomisjon täpsustas seaduse menetlemisel sätteid, mis puudutasid inimväärikuse alandamise hüvitamist ning eksimuse tunnistamist ja vabandamist. Samuti tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku lükata seaduse jõustumine edasi 2015. aasta 1. jaanuarilt 1. maile, seega jõustub seadus tuleva aasta 1. maist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65, erapooletuks jäi üks riigikogu liige.