Ühes Eesti omavalitsuses peaks elama vähemalt 5000 inimest

2014. aasta alguse seisuga oli Eestis 215 valda-linna. Viis aastat tagasi oli neid 12 võrra rohkem: 227. Kohaliku omavalitsuse haldusvõimekuse indeksi arvutamisel on selgelt esile tulnud, et omavalitsuse võimekus sõltub tugevalt selle elanike arvust, toob riigikontroll oma aastaraportis välja. Selle kohaselt peaks Eesti oludes omavalitsuse mõistlikuks toimimiseks elama seal vähemalt 5000 inimest.

2014. aasta alguse seisuga oli Eesti 215 vallast ja linnast 173 sellised, kus elas alla 5000 inimese. Teisisõnu tähendab see, et 80 protsenti Eesti omavalitsustest olid väiksemad, kui omavalitsuse mõistlikuks toimimiseks vajalik. Vaatamata omavalitsuste arvu vähenemisele mõnede omavalitsuste liitumise tulemusel viimase viie aasta jooksul, ei ole alla 5000 elanikuga omavalitsuste osakaal vähenenud, vaid on jäänud samaks.

Kiisleri reformikava tõi kaasa ka positiivset

Regionaalministri kava jõuda 2013. aastal taas kord omavalitsusreformi läbiviimise otsustamiseni ebaõnnestus taas, nenditakse raportis. Reformikava eesmärk oli, et 2017. aastaks ühtiks elanike igapäevaelu toimepiirkond oma omavalitsuse piiridega ja nii saaksid inimesed sõltumata oma elukohast võrdsemalt koheldud. Omavalitsuste arv oleks sel juhul piirdunud 50–60-ga.

See reformikava toestust küll ei leidnud ning protsess katkes poliitiliste kokkulepete puudumise tõttu, ent reformil oli siiski riigikontrolli hinnangul ka positiivne mõju. Põhiline oli see, et reformikava tekitas ühiskonnas arutelu, kasvas valmisolek ja soov muudatusteks.

«Poolehoid omavalitsusreformi suhtes on suurenenud,» kinnitas kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli. Ligi 70 protsenti leiab, et haldusreform on vajalik.

Valitsuse tegevusprogramm näeb ette omavalitsusreformi kava väljatöötamise 2015. aastaks. Eesmärgiks on määrata kindlaks, milliseid ülesandeid riik ja omavalitsused täidavad ning kuidas kujuneb ülesannete rahastamine. Rahandusministrile ja siseministrile on pandud ülesandeks esitada vastavaid ettepanekuid sisaldava omavalitsusreformi kava 2014. aasta lõpuks. Seejärel on võimalik algatada uus omavalitsusreformi seaduse eelnõu menetlus.

Riigikontrolli arvates tuleb reformikava koostajatel lahendusi välja pakkudes silmas pidada järgmist:

• Jättes omavalitsustele täita senisest vähem ülesandeid, võib see leevendada küll enamiku praeguste omavalitsuste probleeme hakkamasaamisel, kuid nõrgad omavalitsused poleks inimeste huvides.
• Igati tuleb toetada kogukonnasisest iseotsustamist. Samas ei ole kogukondlik identiteet tihti seotud mitte vallapiiride, vaid väiksema paikkonna või külaga. Kogukondliku arutlemise ja iseotsustamise arendamiseks võiks näiteks küladele anda suuremad võimalused teatud otsuste kujundamisel kaasa rääkida või neid ise langetada.
• Omavalitsuste koostöö arendamine ja elanike huvidega arvestamine on ka väljaspool oma valla piire möödapääsmatu: isegi kui kõigis omavalitsustes elaks vähemalt 5000 inimest, ei oleks paljude ülesannete kvaliteetne täitmine omavalitsustel ilma koostööd tegemata võimalik ega mõistlik.
• Kohalikul omavalitsusel peab olema huvi ja võimalus mõjutada ettevõtluse arendamist oma territooriumil. Tegelik elu näitab, et pigem üritab pisimgi omavalitsus säilitada oma kooli, lasteaeda, ehitada staadioneid ja ujulaid. Seejuures puudub neil võimalus ja oskus panustada soodsa ettevõtluskeskkonna loomisesse, mis jätaks või tooks piirkonda juurde nii inimesi kui ka töökohti, seega neid, kes haridus- või vabaajateenuseid vajaksid.
• Riigikontrolli arvates on omavalitsusreform möödapääsmatu ja seda edasi lükates muutub reformi elluviimine üha keerulisemaks

Arvestades, kui palju on regionaalvaldkonna uuringuid nii varasematel kui ka viimastel aastatel tehtud, tuleks omavalitsusreformi otsused ära teha neid kasutades, mitte lükata otsustamist edasi, viidates vajadusele hakata otsast peale uurima ja analüüsima, leiab riigikontroll.