Tallinna haridusjuhid arutlesid kooliturvalisuse teemadel

Oma avasõnades toonitas Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, et käesolev nädal on läinud Eesti hariduselu ajalukku tumedates toonides. «Me ei peaks rääkima koolitulistamisest, räägime õigete sõnadega, see oli mõrv. Õpilane mõrvas õpetaja. Mõrvanädal, mis on haridusinimesi hingepõhjani raputanud, kestab endiselt,» sõnas Agur.

Avasõnu lausunud koolidirektor tegi üleskutse, et Tallinna koolijuhid teeks rohkem omavahelist koostööd, mille tulemusena muutuks õpikeskkonna mitmekesisemaks. Tallinnas on koole, kus õpilasi on väga vähe ning nad ei suuda pakkuda õpilastele piisavalt võimalusi.

Agur leidis, et koolid võiksid teha ühise tunniplaani, ilma haldusmuudatusteta koolisüsteemis. Selline lahendus avardaks õpilaste võimalusi võtta mitmekesisemaid ja endale huvipakkuvamaid valikaineid. Selline süsteem toimib Gustav Adolfi Gümnaasiumil koostöös Reaalkooli, 21. kooli ja Tallinna Inglise Kolledžiga.

Nõupidamisel ohuolukordade ennetamisest rääkinud Põhja korrakaitsebüroo juht Valdo Põder nentis, et Eestis on koolitulistamise näol tegemist pretsedendiga. Šokiteraapiana haridusjuhtidele näidatud, Ameerika Ühendriikide Columbine´i kooli massimõrva järel, toonitas Põder kriisistrateegia olulisust. «Igal koolil peab olema hädaolukorra lahendamise plaan. Täna on paljudes koolides plaanid puudulikud,» sõnas Põder.

Mustades toonides nõupidamist jätkas Siivi Hansen, kes rääkis haridusjuhtidele, kuidas ennetada kriisiolukordi koolis. Hanseni sõnul vajaks pärast kriisisituatsiooni kohest psühholoogilist abi 10-25% inimestest.

Kuna tegu oli korralise nõupidamisega, oli kavas ka muid päevakajalisi küsimusi pealinna hariduses. Arvutitest, litsentsidest ja vaba tarkvara pilootprojektist rääkis Rainer Rannala (Tallinna Haridusameti üldosakonna juhataja), coaching´u programmist Andres Pajula, koolide komplekteerimisest 2014/15. õppeaastal Meelis Kond (hariduskorralduse osakonna juhataja) ning eelarvest Tanel Keres (ökonoomikateenistuse direktor).