/nginx/o/2014/10/30/3475651t1h620a.jpg)
Õismäe külje all Astangul asetsevad paeklinti rajatud pikad ja pimedad tunnelid, kuhu linlased satuvad harva. Tegu on Eesti ühtede kõige silmapaistvamate maa-aluste mälestistega, millega käivad kaasas mitmed legendid ja rikas ajalugu.
Salapärane Tallinn: sõjaväebaas «kümnendal kilomeetril» ja uppunud rong
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suursuguste kohtadega käivad kaasas sageli huvitavad legendid. Levib legend, et Tallinna lähedale tunnelisse olevat ära uppunud rong. Arhitektuuriajaloolase Oliver Orro sõnul ei ole keegi sellist rongi leidnud: «Veealust rongi ei ole seni keegi leidnud, aga mingisugused jutud käivad.»
Orro selgitab, et see on tõenäoliselt selline rahvapärane legend, mis on mitmest asjast kokku saanud. «Tunnelites on olnud rööpaid ja sinna on tsaariajal sisse sõitnud vagonetid. Ilmselt on sellest legend alguse saanud,» sõnab Orro.
Tunnelid olid ehitatud laskemoonladudeks ning on osa Peeter Suure merekindluse projektist - seal hoiti miine, laskemoona ja lõhkeaineid. Päris lõpuni ehitusega ei jõutud, kuna ehitus jäi maailmasõjale jalgu.
Arhitektuuriajaloolase sõnul kasutati tunneleid veel Nõukogude aja alguseski. Piirkonnas oli sõjaväebaas, mida kutsuti «kümnendal kilomeetril», sest nime ei tohtinud välja öelda. 50-nendatel ehitati tunnelite ette uued laod, mida ümbritsevad kõrged muldvallid. Pärast uute ladude ehitamist tunnelid enam ei kasutatud ning need ehitati ümber tuumavarjenditeks.
Tänapäeval on endise sõjaväebaasi alal muinsus- ja looduskaitselised piirangud, mis muudavad piirkonna täisehitamise keeruliseks. Alal liikudes tuleb olla väga tähelepanelik, sest seal on mitmeid maa-aluseid ehitusi, tsaariaegseid drenaaže ja lahtisi kaeve.