Kohtutäiturid unustavad sageli võlgnike huvid

Endise kohtutäituri ja praeguse võlgnike kaitsja Priit Lantini sõnul on kalestumine selles ametis paratamatu.

Priit Lantin mõisteti 2011. aastal süüdi Tallinna munitsipaalpolitsei juhile pistise andmises ja ta lahkus ise kohtutäituri ametist. Sellest hoolimata on tal unikaalne kogemus nii täituri kui inimesena, kes kaitseb nüüd kodanikke oma Võlakaitse Büroos hoopis kohtutäiturite liialduste vastu.

«Võin oma kogemusest öelda, et mingil hetkel sa ikkagi kalgistud,» lausus Lantin. «See on täiesti selge. Eks see on psühholoogiline reaktsioon – see on emotsionaalselt väga keeruline töö. Otsus on tehtud kuskil kõrgel ja kaugel, aga täiturit võib võrrelda nüüdisaegse timukaga – tema viib siis ellu selle, mida kohus otsustas.»

Lantini kinnitusel on täiturite seas üsna valdav suhtumine, et võlgnik on eikeegi. Samas näeb seadus ette, et täitur peab kaitsma mõlema osapoole, ka võlgniku õigusi.

Peeter Kümmeli juhtum

Postimees kirjutas nädal tagasi lahti Eesti koondise suusasprinteri Peeter Kümmeli loo – kohtutäitur Marek Laanemets müüb tema suvekodu Otepää külje all ning on arestinud ka korteri Otepääl.

Lantini väitel rikub Laanemets mitut seadust. «Kohtutäitur ei esita kohtule nõutud dokumente, arestib vara oluliselt rohkem, kui on nõude rahuldamiseks vajalik, ning müüb vara alla turuhinna, lisaks selgus, et ühele võlgnikule on täitmisteade edastatud aadressile, kus ta juba kümme aastat ei ela,» loetles Lantin. «Samas leidis kohus, et võlgniku vara võibki arestida ligi neli korda rohkem, kui on rahalise nõude suurus.»

Kõnealuses juhtumis on nõue kokku 125 000 eurot, millest iga võlgniku põhivastutus on ligikaudu 64 000 eurot. Kümmeli ja tema kolme hammasrataste vahele sattunud äripartneri kinnisvara on aga arestitud kokku 473 000 euro väärtuses. Lisaks on arestitud ka võlgnike pangakontod ja ettevõtete osakud – niisiis on lõppkokkuvõttes arestitud vara väärtus veelgi suurem.

Lantini sõnul kinnitavad riigikohtu lahendid, et kohtutäitur peaks enne vara mitmekordset arestimist seda ikkagi tõsiselt kaaluma. «Esimese astme kohtute kvaliteet kahjuks lihtsalt on säärane ja täituritel on võimalik teha sisuliselt karistamatult selliseid otsuseid,» lausus ta. «Inimesed ühel hetkel tüdinevad kohtus käimisest ja löövad kõigele käega – selle tulemusena ongi täituritel võimalik sääraseid asju teha.»

Lantini sõnul püüavad mõned täiturid endiselt seadust rikkuda, müües oksjonitel maha ka ühisvara seda osa, mis kuulub võlgadeta kaasomanikule, näiteks abikaasale. «See on väga tõsine rikkumine,» lausus ta. «Tõenäoliselt hakkab täitur hiljem väitma, et tema ei teadnud, kinnistusregistris pole see kirjas ja miks võlgnik kohe ei öelnud. Aga meil on ometi olemas abieluvara register ja abielusuhteid saab tuvastada rahvastikuregistrist.»

Kohus rikub norme

Postimees leidis ka rea kohtulahendeid, mis kinnitavad, et täitur ei saa arestida ühisvara seda osa, mis kuulub abikaasale, kes pole võlglane.

Lisaks ei pea kohus Lantini sõnul sageli kinni iseenda kohustustest. «Kui te loete täitemenetluse seadustikku, siis seal on kirjas, et kohus vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse suhtes läbi 14 päeva jooksul,» ütles Lantin. «See on norm, mida kohtul pole õigust rikkuda! Meie aga esitasime kaebuse Harju maakohtusse kevadel ja saime otsuse oktoobri algul. Kohus väitis, et ei saanud menetleda, sest täitur ei esitanud kohtule täitetoimikut.»

Lantini sõnul taotles ta ühes teises täituriloos oma kliendile esialgset õiguskaitset vara müügi peatamiseks, selle taotluse peab vastavalt seadusele läbi vaatama 48 tunni jooksul. «Tänaseks on see avaldus juba kaks nädalat kohtuniku käes, kes pole lillegi liigutanud!»

Täitur Laanemetsa sõnul langetas Harju maakohus eespool kirjeldatud Kümmeli juhtumis 2012. aastal otsuse, millega mõisteti kolmelt võlgnikult solidaarselt välja 79 000 eurot, millele lisandus viivis. Eelmise aasta algul, kui algas täitemenetlus, oli kogusumma kerkinud üle 132 000 euro. Praeguseks on müüdud 60 000 euroga Erik Tederi kinnistu Saaremaal – sellest lähevad mahaarvamisele võlausaldajate nõuded umbes 15 000 euro ulatuses. Lisaks Kümmeli suvekodule, millest on müügis tema pool kaasomandist, müüakse nüüd veel kahte kinnistut. Neist Tallinna korteris elab Erik Teder ise sees.

Laanemetsa sõnul müüakse kinnistud koos hüpoteekidega ja seetõttu on ka alghinnad madalamad. «Täna ei ole võimalik spekuleerida teemal, kas müüki läheb veel võlglaste kinnistuid või mitte,» teatas ta.

Vaid Kümmel vaidlustas Laanemetsa sõnul kohtus tema määratud hinna – kohtu kutsutud ekspert hindaski Peeter Kümmelile kuuluvaid kinnistuid ja hindamisakti tulemusena on vara väärtus väiksem, kui täituri koostatud arestimise aktis.

Laanemetsa väitel pole ükski võlgnik teinud täitemenetluse käigus ühtki ettepanekut, kuidas oleks võimalik nõue mingil muul viisil lahendada. «Ka riigikohus on leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt, pakkuma näiteks välja võimalusi muu vara müümiseks.» Kohtutäitur arvestab Laanemetsa sõnul täitemenetluse läbiviimisel võlgniku huvidega, kui need ei takista täitemenetluse eesmärgi saavutamist.

Laanemetsa sõnul ei ole ta arestinud ka võlgnike ühisvara. «Kontrollisin andmeid avalikest registritest, sealhulgas abieluvararegistrist ja rahvastikuregistrist,» lisas ta.

Priit Lantini sõnul võtavad kohtutäiturid oma töö eest kohtutäituri põhitasu, mis on alates 3000-eurosest nõudesummast keskmiselt kümnendik. Väiksemate nõuete puhul käib aga jutt isegi kuni poolest.

Pärast vara müüki võtavad kohtutäiturid sellele lisaks veel lisatasu kuni kolm protsenti müüdud vara hinnast – saavad võtta ka vähem, aga võtavad Lantini kinnitusel tihti seaduses lubatud maksimumi. Neile summadele lisatakse käibemaks.

Postimees.ee kutsub lugejaid jagama oma isiklikke kogemusi kohtutäituritega. Kogemusi saab jagada Postimehe vihjelingi kaudu.