Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Kinosaalitäis inimesi ootas kolmveerand tundi kiirabi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kino Sõprus
Kino Sõprus Foto: Toomas Huik

Tallinnas Sõpruse kino trepil kukkunud vanem naine pidi kannatama 45 minutit kuni kiirabi tuli ja ta haiglasse viis. Põrandal lebanud naisega koos ootas kiirabi ka sadakond kinokülastajad, keda enne saali ei lastud.

«Hästi õnnetu astumine oli ühest astmest,» meenutas eelmisel reedel juhtunut Kino Sõpruse programmijuht Tiina Savi, kes samuti tol õhtul kinosaalis viibis. Tegemist oli erilise õhtuga, mil umbes sada kutsetega vaatajat kogunes Sõprusesse filmi «Sils Maria pilved» esilinastusele. Üle 60-aastane naine kukkus aga eelmiselt seansilt lahkudes ega saanud enam püsti, mistõttu kutsuti kohale kiirabi.

Kell 18.18 helistati numbril 112. Häirekeskus registreeris info: abivajaja kukkus põrandale, põrutas selga ning kurdab nimmepiirkonnas valu, ei saanud püsti. Kirja pandi ka, et tegu ei ole eluohtliku seisundiga, sest naine on teadvusel ja vastab ise adekvaatselt küsimustele.

Saalitäis rahvast jäi kiirabi ootama. Savi sõnul helistasid nad pidevalt häirekeskusesse. «Kiirabist öeldi meile kogu aeg, et kohe tuleb. Samas nad ei tulnud ega tulnud.» Kiirabi Kopli brigaad saabus täpselt 42 minuti pärast. «Tahaks loota, et see on erakorraline juhus, kui kiirabi nii aeglaselt tuleb.»

Ka ei suutnud saalis viibinud Andrus uskuda, et kesklinna tulek võib kiirabil nii kaua aega võtta. «Kogu selle aja ootasid inimesed seansi algust ja vaene kannataja pidi lihtsalt põrandal lebama.» Kohale jõudsid meedikud kell 19. Andrus: «Hea, et inimesed siiski ootasid, sest kiirabi kamandas nüüd, üks tund peale juhtunut, tugevamad mehed vanaprouat välja kandma. Mis oleks juhtunud, kui inimesed oleksid lahkunud?»

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul jõudsid meedikud kohale 11 minutit pärast väljakutset. Keskmine kiirabi saabumise kiirus on 9,83 minutit, nii et kiirabi tegutses nii nagu ette nähtud. Adlas näitab näpuga häirekeskuse poole, sest kiirabisse jõudnud info järgi tehti kõik õigesti. Kiirabi sai väljakutse kell 18.49. «Aeg-ajalt on olnud juhtumeid, kus väljakutse on «ära kadunud» mingitel põhjustel,» märkis Adlas.

Häirekeskuse pressiesindaja Jaana Padrik asus Postimehe järelepärimise peale asja uurima. Selgus, et esimene kõne saabus tõesti kell 18.18. Kaheksa minuti pärast andis päästekorraldaja väljasõidukorralduse kesklinna kiirabibrigaadile. Brigaad alustas väljasõitu. Kell 18.41 suunati nad aga teisele, eluohtlikule väljakutsele. Kolme minuti pärast andis häirekeskus väljasõidukorralduse järgmisele vabale kiirabibrigaadile, mis oli Kopli brigaad. See oli 26 minutit pärast esimest kõnet.

Padrik nõustub, et valus kannatava inimese jaoks võib kolmveerandtunnine ootus tõesti väga pikk tunduda. Aga häirekeskus tugineb valitsuse määruses seatud nõuetele. Selle juhtumi puhul tähendab see, et kiirabi tuleb välja saata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

Kokku saab häirekeskus numbritel 110 ja 112 ööpäevas umbes 4000 kõnet. Päästekorraldajad töötavad neljas keskuses: Tallinnas, Pärnus, Jõhvi ja Elvas.

Väljakutsete tähtsus:

Seisund:

Kiirabibrigaadi väljasaatmise aeg:

Stabiilne, ei ole erakorraline, puudub oht elule.

Esimesel võimalusel kahe tunni jooksul. Soovitatakse võimalusel pöördumist perearsti poole.

Ei ole erakorraline, puudub oht elule või teade tuleb isikult, kes ei oska anda abivajaja kohta teavet.

Kui kõrgema prioriteediga väljakutseid ei ole, siis esimesel võimalusel kahe tunni jooksul.

Raske ja võib olla eluohtlik

Nelja minuti jooksul, vaba brigaadi puudumisel peab katkestama varasema kergema juhtumi väljakutse ja suunama siia.

Eluohtlik

Ühe minuti jooksul. Vaba brigaadi puudumisel peab katkestama varasema kergema juhtumi kutse ja suunama siia.

Kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö kord (kliki lingil).

Tagasi üles