Eesti Tööandjate Keskliit esitles eile manifesti, arutamiseks poliitikutele ja kogu ühiskonnale. Kas mäletate veel pahameelt, mis järgnes eelmisele manifestile (2010)? Toona, majanduskriisi harjal, olid inimesed siiralt solvunud eelkõige kurjast, empaatiavabast jutust, millega autorid seda tutvustasid. Kusjuures dokument ise polnudki kes teab mis pöörasus.
Tellijale
Marti Aavik: kas tööandja polegi jõhkard?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordne tööandjate manifest on lihvitud mõttepaber, kust karikatuurset «sigariga jõhkardit» võib tikutulega otsida, aga ikka ei leia. Osalt on see nii reaktsioonina eelmise korra PR-katastroofile, ent veel enam seetõttu, et tööandjad ei elagi ju lahus ühiskonnast.