Noormees sandistas oma koera keeva vee ja keemilise ainega

Koeral on sügavad põletushaavad ja loomatohtrid on eemaldanud kogu nimetatud piirkonnas olnud naha. «Karvu enam ei olnud ja liha oli väljas,» kirjeldab vanaisa Ants jubedat pilti, mille ta lapselapse korteris avastas.

Vanaisa ajendas Mupo poole pöörduma asjaolu, et kohe pärast esimese koera polikliinikusse toimetamist ilmus lapselapse korterisse uus koer. Naabrid võtsid vanaisaga ühendust ja kaebasid, et naaberkorteris olev koer ulub, kiunub ja haugub pidevalt, kusjuures selle põhjuseks pole mitte üksi jäetusest tulenev häda. Pigem on naabritel jäänud mulje, et koer nutab valu pärast ning kutsub abi.

Olukorda kontrollima saabunud vanaisa küsitles lapselast juhtunu kohta, kuid ei saanud poisilt ühtegi vastust. Noormees lihtsalt vaikis. Õnneks märkas vanaisa kapiriiulil uue koera kohta kaasa antud dokumentatsiooni ning pöördus paberitega mupo loomasektori poole.

Kontrolli käigus tuvastati koera eelmine omanik ja võeti temaga ühendust. Selgus, et tegemist oli abielupaariga, kelle kahetoalises linnakorteris elas lisaks nendele kaks väikest last ja kaks koera. Kuna ruuminappus kimbutas, otsustasid vanemad nooremale ja elavamale koerapoisile leida uue kodu. Seda tehti interneti kaudu, lehekülje okidoki vahendusel. Ei läinud palju aega mööda, kui kuulutusele vastas Rando nimeline noormees, kes tõotas koerale uut kodu maal, vabadust suures aias ringi joosta ja head hoolitsust. Tegelikkuses viidi koer Lasnamäe kitsukesse korterisse.

Tänaseks on koer tagasi oma eelmises kodus oma algsete omanike juures. «Koerakene oli õiget peremeest nähes nagu arust ära. Tema silmad venisid suureks nagu tõllarattad ja ta ei uskunud hetkeks oma silmi. Siis järgnes selline jooks ja möll, mida minu silmad eales näinud pole,» kirjeldas vanaisa koera reaktsiooni. «Nagu mingi meeletu stress oleks tal turja pealt maha veerenud. Omaniku autosse jõudnuna, jäi ta tagumisel autoistmel kohe magama. Oli näha, et ta tundis suurt kergendust ja turvatunnet.»

Kõige kummastavam oli aga fakt, et Rando ei paistnud koera ära viimise aktsiooni üldse märkavat. Ta istus osavõtmatult diivanil ja rääkis telefoniga, pööramata vähimatki tähelepanu enda ümber toimuvale.

Mupo loomainspektori Tanya Tõnissoni sõnul oli tal eile õhtul pärast lõpliku lahendini jõudmist tunne, nagu oleks ta kellegi elu päästnud. Sama inspektor oli ka Õle tn 16a koerasaaga lahendamise võtmetegelane, tänu kellele koerad täna turvaliselt hoiupaigas normaalset elu elavad ja uusi omanikke ootavad.

Mupo paneb kõigile lemmikloomade loovutajatele südamele – kontrollige hoolega, kellele te oma koera või kassi loovutate. Minge veenduge uue kodu ja looma uue omaniku sobivuses. Õige oleks sõlmida ka leping, millega vormistatakse looma üleandmine ning uue omaniku kohustused. Paha ei teeks ka oma lemmiku hilisem pisteline külastamine.

Mis puudutab aga Randot, siis on Mupo edastanud Loomade hoiupaigale teabe toimunust ning tungiva palve noormehele loomi mitte väljastada. «Olgu see lugu õppetunniks kõigile neile, kes lemmiklooma ära annavad. Mitte kõik inimesed pole sama heatahtlikud ja heausksed, kui looma armastavad omanikud. Maailm meie ümber on märksa karmim ning täis erinevate kavatsustega inimesi,» ütles Tanya Tõnisson.