/nginx/o/2014/07/17/3210377t1h0131.jpg)
Siseminister Hanno Pevkur tõi tänasel omavalitsuste võimekuse pingerea tutvustusel välja, et omavalitsuste ühinemisel on selgelt positiivne mõju, ent pärast ühinemist tehtavad otsused on positsiooni säilitamiseks kriitilise tähtsusega.
Pevkur: suured omavalitsused on paratamatult võimekamad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanno Pevkur kinnitas, et omavalitsuste võimekuse pingerida ei ole selleks, et kellelgi näpuga näidata. Omavalitsusüksusi analüüsitakse 29 erineva näitaja lõikes. Pevkur nentis, et mõni näitaja võib edetabeli all asuvas omavalitsuses olla ka väga hea. Näiteks on viimasel kohal olevas Õru vallas väga hea finantsdistsipliin.
«Õru valla finantsseis on väga hea, aga eelarve on väga väike ja laenu võtta ka ei saa,» nentis indeksi koostaja Rivo Noorkõiv.
Pevkur kinnitas, et alati võib leida uuringutes mingeid küsitavusi, end mingeid järeldusi saab siiski pingerea põhjal teha.
«Analüüs kinnitas veel kord, et jätkusuutlikumad ja tugevamad on need vallad, kus on rohkem elanikke ja töökohti ning kättesaadavad avalikud teenused, ehk esile tulevad just ühinenud omavalitsused,» märkis siseminister Hanno Pevkur. «Kohaliku omavalitsuse võimekus on tugevalt seotud töökohtade arvuga kohalikus omavalitsuses: mida enam on kohalikus omavalitsuses tegutsevad tööandjad loonud sinna töökohti, seda paremad on ka teised võimekust hindavad näitajad. Seega töökohtade olemasolu ja hea tööjõud on ühed kesksed näitajad kohalike omavalitsuste võimekuse seisukohalt,» lisas minister.
Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi väärtused näitavad, et ühinenud omavalitsustel on keskmisest paremad positsioonid võimekuse indeksi pingereas. Näiteks asuvad üldises pingereas veidi vähem kui 5000 elanikuga Hiiu vald (tekkis 2013. aastal Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel) märkimisväärsel 14. kohal ja 3200 elanikuga Lüganuse vald (tekkis 2013. aastal Lüganuse valla, Maidla valla ja Püssi linna ühinemisel) 16. kohal 215 omavalitsuse seas.
Pevkur nentis, et ühinenud omavalitsused ei tohi oma positsiooni käest lasta. «Need otsused, mida tehakse pärast ühinemist, on kriitilise tähtsusega. Need omavalitsused, kes on teinud pärast ühinemist õigeid otsuseid, need jätkavad tõusu. Need omavalitsused, kes on jäänud puhkama, need on jäänud samale positsioonile või isegi langenud,» märkis ta ning nentis, et väiksemad omavalitsused peaksid mõtlema, kellega seljad kokku panna.
Rivo Noorkõiv tõi välja, et ühinenud valdade puhul võetakse arvesse vaid ühe aasta näitajaid, kui teiste valdade puhul on arvestatud nelja aasta näitajate keskmist. «Seega on ühinenud valdade puhul näha vaid hetkeseis. Stardipositsioon on väga hea, küsimus on, kuidas seda hoida,» kinnitas Noorkõiv, lisades, et täpsemaid järeldusi saab teha siis, kui mõni aasta möödub.
Parem koht edetabelis on tulnud eelkõige rahvastiku ja maa arvelt, aga ka teenused on omavalitsuses mitmekesisemad.
Omavalitsusüksusi analüüsiti 29 erineva näitaja põhjal. Pingerida koostades võeti muu hulgas arvesse omavalitsuste elanike arvu, seal elavate inimeste sissetulekuid, töötuse määra, omavalitsuse finantsolukorda ning kohapeal pakutavaid teenuseid. Neid näitajaid mõõdetakse iga-aastaselt, mistõttu võrrelda saab nii kohalikke omavalitsusi omavahel kui ühte omavalitsust aastate lõikes.