Päevatoimetaja:
Tarvo Madsen
Saada vihje

TTÜ loobus roheliste poolt protestitud elurajooni rajamisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TTÜ peahoone Mustamäel .
TTÜ peahoone Mustamäel . Foto: Marina Puškar.

Tallinna tehnikaülikool plaanib lähiaastatel rajada oma Mustamäel asuva spordihoone juurde avaliku ujula ja tennisehalli, kuid loobus roheliste poolt ägedalt protestitud elurajooni kavandamisest.

Ülikooli haldusdirektor Margus Leivo ütles, et 2003. aastal kehtestatus planeering nägi TTÜ praeguse spordihoone juurde ette nii ujulat ja tennisehalli kui ka uut elurajooni, kuid Nõmme tee selts ja Eesti roheline liikumine vaidlustasid planeeringu kohtus ja see tühistati.

Uusi spordibaase ette nägev detailplaneering on praegu valmimisel ning Leivo märkis, et loodetavasti kehtestab linn selle veel tänavu.

«Praegune detailplaneering on eelmise osaline variant, millest on välja jäänud eelmise lahenduse järgne elurajoon, kus esialgu säilub looduskeskkond,» lausus ta.

Leivo sõnul kavatseb ülikool pärast planeeringu kehtestamist panna krundid enampakkumisele ujula arendaja leidmiseks.

Kuigi ülikool ja linn peavad veel läbirääkimisi, näeb TTÜ senine kava ette üldkasutatava ujula rajamist.

Mustamäe linnaosavanema Kalle Mihkelsi sõnul on linnaosavalitsus igati huvitatud sellest, et TTÜ rajatavas ujulas saaks lisaks üliõpilastele käia ka teised linlased.

«Momendil Mustamäel oma ujula puudub, linnaosa ligi 66 000 elanikku saavad kasutada vaid kahte kooliujulat,» märkis ta.

Mihkelsi hinnangul võiks uues ujulas olla 50-meetrine bassein ning laste ujuma õpetamiseks ka väiksem bassein. Samuti võiks ujulahoones tema sõnul olla taastumiseks ja lõõgastumiseks vajalikud saunad ja mullivann ning treenimismasinatega jõusaal ja arstliku kontrolli kabinet.

Nõmme tee selts ja rohelised vaidlustasid Ehitajate tee, Sütiste tee ja Mustamäe nõlva vahelise planeeringu seetõttu, et kaitsealale ja selle serva luitelisele sotsiaalmaale planeeriti elamuid, mis oleks rikkunud puhketsooni ning tõstnud liigselt inimkoormust juba niigi inimkoormuse all kannatavale metsaosale.

Tagasi üles