Kross: riiki ei tohiks juhtida avaliku arvamuse küsitluste järgi

«Värske TNS Emori küsitlus näitas, et 67 protsenti inimestest ei toeta samasooliste paaride kooselu seadustamist. Kui meil oli mõne aja eest Tervise Arengu Instituudi uuring, kuidas inimesed suhtuvad avalikus kohas joomisse, võttis valitsus seda väga tõsiselt ja nüüdseks on see avalikku joomist lubav seadus pandud riiulile. Huvitav, kas see kooseluseaduse kohta tehtud küsitlus ka kuidagi valitsejaid mõjutab?» küsis ajakirjanik ja õppejõud Priit Hõbemägi Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«See avalikku joomist lubanud seadus ei olnud ette nähtud mingi vähemuse kaitseks, selles oli kõigil võrdne koht laua ääres seda asja arutada. Kooseluseaduse diskussioonis tehakse pidevalt seda viga, et leitakse, et vähemus peab justkui alluma enamuse diktaadile. Tegelikult on demokraatias vastupidi. Kui küsimus puudutab inimõigusi ja vähemuse õigusi, peab enamus arvestama vähemuse huve ja olema eriti vastutustundlik neis asjus,» selgitas Kross.

«Absoluutselt õige,» leidis ka Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand.

«Paavst on kokku kutsunud sinodi ehk kirikukogu, mille ülesandeks on uuesti defineerida katoliku kiriku seisukohti abielu, lahutuse ja nn. kooselu suhtes. Tundub, et praegune paavst on väga tõsiselt ette võtnud Vatikani seisukohtade ja protseduuride kaasajastamist käsitleva dialoogi, esialgu küll kirikusisese, aga see annab väga suurele osale maailma elanikkonnast signaale. Vaidlus kindlasti tuleb kohati kirglikumgi, kui see meil siin konkreetsel puhul on,» rääkis Tarand.

«Näiteks Hispaania ja Portugal – ühed katoliiklikumad riigid Euroopas – on ammu seadustanud homoabielu, mitte lihtsalt kooselu,» meenutas Kross.

«Aga kui vaadata juhtivate Eesti poliitikute poole, siis mina ei saa aru, mida nad isiklikult sellest kooseluseaduse eelnõust arvavad,» tunnistas ta.

«Nad ei ole suutnud ära otsustatada, mis on neile eelolevate valimiste ja selle värske küsitluse valguses kasulik,» leidis Tarand.