Poliitikud kaaluvad poliitilise välireklaami keelu leevendamist

Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles Postimehele, et teema on päevakorras. «On jutuks olnud, et absoluutne keeld võib olla isegi põhiseadusega mitte kooskõlas ja tuleks kõrvale jätta, pealegi on seda pea võimatu kontrollida,» lausus ta ja kinnitas, et nii tema kui Reformierakond on valmis keelu kaotama ning pakkuma ainsaks piiranguks plakati suurust, et hoida avalik ruum risustamata.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul tundub politsei ressursside kasutamine selleks, et jälgida kellegi telgil olevat logo, kleepekat sõidukil ja muud sarnast, raiskamisena. «Politseil on minu meelest olulisemaid ülesandeid Eesti sisejulgeolekut silmas pidades, kui reklaame vaadata,» märkis ta.

Kiiret muudatust ei pruugi tulla

Michali sõnul leiab erakond, et tegu on ebaõnnestunud piiranguga, mis annab eelise neile, kes reeglitest ei hooli ja kasutavad maksumaksja raha enesereklaamiks. Regulatsiooni muutmine sõltub tema sõnul eri osapooltest. «Arvestades, et valimisteni on napid viis kuud, siis ma oleks pehmelt öeldes ettevaatlik, eeldades kiiret konsensust või muutust juba selleks korraks, aga kunagi ei tea, elu vahel üllatab,» ütles Michal.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Indrek Saar ei pidanud samuti kuigi tõenäoliseks, et riigikogu praegune koosseis võiks keeldu kevadiste valimiste eel muuta. Kui kampaaniareeglite muutmist aga arutada, on sotsiaaldemokraadid tema sõnul seisukohal, et mingil juhul ei tohi seeläbi kasvada valimiskampaaniaks tehtavad kulutused.

«Avaliku ruumi risustamine totaalse ajupesuga, nii et ükskõik kuhu sa vaatad või mille avad, kõik on paksult reklaami täis, ei ole mõistlik tegevus. See suunab valijate fookuse tihtipeale sisult ja sisulistest visiooniaruteludest kõrvale ja tekitab asjatut infomüra, rääkimata sellest, et ta on ühiskonnale lõppkokkuvõttes kulukas, sest selle ju maksab üht- või teistpidi ühiskond kinni,» rääkis Saar, kelle sõnul pooldaksid sotsiaaldemokraadid reklaamile mahupiirangute kehtestamist.

Opositsioonilise Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu nentis, et erakondadel on välireklaami keelu osas vastandlikud positsioonid, mistõttu parteideülest kokkulepet ei ole võimalik muudatuseks leida. «Mina sellise asjaga tegelemiseks absoluutselt mingit vajadust ei näe,» ütles ta ja lisas, et praegune teemapüstitus on ilmselt kantud «kellegi poliitilisest kiusatusest asi enne valimisi ära lahendada».

Tema sõnul on Reformierakond ja Keskerakond olnud kogu aeg välireklaami lubamise poolt, soovides suuremaid kampaaniamahte ja -võimalusi. «IRLi positsioon on olnud selge: me peame taolist piirangut mõistlikumaks, kuna see kampaaniamahtu vähendab,» lausus Reinsalu, kelle sõnul on piirang suures plaanis töötanud ja ainus tegelik probleem on Tallinna linna tehtav reklaam. «Ja see on omaette küsimus.»

Politsei soovitab reklaamikeelu kaotada

Keelu muutmiseks tegi eelmise aasta lõpus ettepaneku politsei- ja piirivalveamet, mille arendusosakonna politseimajori Siiri Parsi sõnul teeb olukorra nii politseile kui erakondadele ja kandidaatidele keeruliseks asjaolu, et välireklaami mõiste on seaduses sisustamata ning tõlgendamisruumi ja vaidluskohti on väga palju. Näiteks on tema sõnul välireklaami keelu perioodil lubatud kõikvõimalikud sisereklaamid ostukeskustes, valijatega kohtumisteks kasutatavad erakonna värvides telgid, lipud, jagatavad materjalid ja voldikud.

«Igal valimisperioodil saab politsei valimisteaegne kontaktisik kümneid telefonikõnesid ja päringuid poliitilise välireklaami mõiste ja piirangu olemuse kohta, mis kinnitab, et seadus ei ole arusaadav neile, kellele see on suunatud,» ütles Pars Postimehele.

Samuti testitakse tema sõnul pidevalt keelu piire ja otsitakse viise, kuidas keelule vaatamata ikkagi kandidaate või erakondi reklaamida. «Kõige keerulisemad ja vaidlusi tekitavad ongi politsei jaoks nii-öelda piiripealsed juhtumid, kus kasutatakse näiteks erakondade tunnuslauseid või värve mõnes uues kontekstis,» lausus ta.

Viimastest valimistest tõi ta näiteks loosungid «Tallinn aitab» ja «Kohvik töötab». «Inimesed tunnevad lause või selle osa ära ning tajuvad reklaami poliitilisena. Samas ei ole see lause, värv või näiteks ka font erakonnale kinnitatud, mis teeb keelu rikkumise kohtus tõendamise sisuliselt võimatuks,» märkis Pars.

Vähem oluline pole tema sõnul ka probleem, et poliitilise välireklaami keelu ajal on politsei hõivatud suure hulga teadete ja kaebustega, mistõttu kannatavad teised avaliku korra ja turvalisuse tagamisega seotud politseitegevused.

Parsi sõnul on seletuskirjades keelu põhjenduseks toodud idee suunata kandidaadid sel perioodil päriselt ja vahetult inimestega suhtlema ning hoida ära linnaruumi gigantreklaamidesse mattumist. «Seaduse praeguses sõnastuses ei ole poliitilise välireklaami keeld aga oma eesmärgiga proportsionaalses suhtes,» ütles ta.

Seetõttu tegi politsei eelmise aasta lõpus riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku tunnistada poliitilise välireklaami keeld kehtetuks, nii et mis tahes reklaam oleks keelatud vaid valimisruumis.

Samas võiks Parsi sõnul kaaluda ka võimalust, mille järgi kehtiks keeld kohtades, kus see võib häirida liiklust. «Kohalikud omavalitsused peaksid tagama kandidaatidele reklaamiks võrdsed võimalused. Kontrolli tuleks tõhustada reklaamimiseks tehtavate kulutuste üle,» lausus ta.

Praegu näevad valimisseadused ette, et aktiivse valimisagitatsiooni ajal on keelatud üksikkandidaadi, erakonna ja erakonna nimekirjas kandideeriva inimese, nende logo, muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. Sätte kohaselt on keelatud ka muu poliitiline välireklaam.

Aktiivse agitatsiooni periood algab 40 päeva enne valimisi.