:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/07/16/3206761t1ha571.jpg)
Euroopa transpordivolinik Siim Kallas rääkis tänasel liiklusseminaril, et liiklus on nii Euroopas kui ka Eestis aastatega ohutumaks muutunud, ent teha on veel palju. Lahendus ei peitu aga enamasti karmides piirangutes.
Kallas: Eestis ei tauni kiiruse ületamist teinekord isegi politsei
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peagi on lõppemas Siim Kallase töö Euroopa transpordivolinikuna, mistõttu toimus täna Euroopa Liidu majas liiklusseminar, kus räägiti liiklusohutuse arendamisest Euroopas ja Eestis.
Kallas tõi välja, et liiklus on Eestis ja Euroopas tublisti ohutumaks muutunud. «Aga see on valdkond, kus ei saa kunagi öelda, et kõik on tehtud,» nentis Kallas.
Kallas tõi välja, et Eestis on üle 60 liiklussurmajuhtumi miljoni elaniku kohta aastas, Euroopa keskmine on 55. Ameerika Ühendriikides on see arv veelgi nutusem – 110 juhtu miljoni inimese kohta.
«Eelmisel aastal sai Euroopa Liidu maanteedel surma 26 000 inimest, hinnanguliselt kaotab Euroopa Liit 2 protsenti SKPst liiklusõnnetuste tõttu,» nentis Kallas.
Ta selgitas, et viie aastaga on liiklusohutuse tõstmiseks tehtud siiski palju, aga teha on veel küllaga. Näiteks on endiselt suur mootorratturite surmajuhtude arv, ehkki näiteks 2011. aasta 1. juulist nõutakse Eestis juhiluba ka mopeedijuhtidelt.
Igal aastal saab liiklusõnnetuste tõttu vigastada 250 000 inimest, ent puuduvad vigastuste ühtsed määratlused või definitsioonid, millest oleks abi põhjapaneva statistika tegemisel.
Samuti ei ole rakendunud veel eCall süsteem, mis edastaks raske liiklusõnnetuse korral automaatselt õnnetuse asukoha koordinaadid hädaabinumbrile. Direktiiv tehnilise lahenduse kasutuselevõtuks on Kallase sõnul olemas, ent Euroopa Parlamendis liikus arutelu hoopis andmekaitseteemadele.
Liikluskultuurid erinevad
Kallase sõnul hakatakse tema järglaselt kindlast uurima, kas ta plaanib üleeuroopalist piirkiirust ja alkoholi sisalduse piirmäära veres. «Mina olen öelnud, et minu ajal mitte iialgi! Sellega saavad liikmesriigid ise hakkama, aga soov üleeuroopaliselt kõike reglementeerida on äärmiselt suur.»
Kallas tõi välja, et liikluskultuurid on piirkonniti väga erinevad, nii ka probleemid. Näiteks tuleb Prantsusmaal enne ülekäigurajale astumist kindlasti veenduda, et auto ikka seisma jäi. Samas kui Saksamaal või Belgias sellist probleemi ei ole.
«Sõidan mina Viimsist Tallinna poole ja piirang on 50. Kogu rada sõidab 60-ga. Kui Hollandis on piirav märk, siis seda ei tohi ületada. Eestis sõidavad kõik 60-ga. Seisab politsei ja kedagi kinni ei peeta,» kirjeldas Kallas siinset liikluskultuuri.
«See on silmakirjalikkus. Las siis see number olla 60! Või peetakse kiiruse ületamise eest kinni,» lisas ta, et piirangutesse tuleb tõsiselt suhtuda ja õnnetuste ärahoidmiseks ei piisa pelgalt sellest, et vähendatakse piirkiirust. Pigem meeldis Kallasele mõte, et teatud kohtades võiks olla julgemalt kasutatud soovitusliku kiiruse märki.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna lisas, et jälgis ühel nädalavahetusel Pärnust Tallinnasse sõites, kui palju ta märkab ümberringi ohtlikke manöövreid. Poolteise tunni jooksul luges ta neid kokku 15. Ta lisas samas, et politsei aega röövis varasemalt kõvasti paberprotokollide täitmine. «Täna on astutud sinna suunas, et menetlustegevusele kuluv aeg lüheneb poole võrra,» lisas ta. Näiteks on politseil lubatud tõendina kasutada ka videosalvestist.