Homsest algav ajujahi hooaeg sunnib liiklejaid tähelepanelikkusele

1. oktoobrist algab üle Eesti iga-aastane aju- ja koertejaht. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul lähevad sel perioodil kõige «magusamini kaubaks» põder, keda saab küttida 15. detsembrini; metssiga, kelle küttimiseks on luba jahiaasta lõpuni ning kuni jaanuari lõpuni mõnes kohas ka punahirv.

Korts märkis, et kui kalendri järgi hakkab aju- ja koertejahi hooaeg peale homsest, siis tegelikkuses läheb tõeline jaht lahti nädalavahetusel. «Selge see, et selline jahipidamisviis lööb loomad ka päevasel ajal liikuma. Kui kuskil on näha, et jahimehed tegutsevad, siis peab kindlasti ettevaatlik olema, sest ulukid võivad teele sattuda,» lisas ta.

Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees selgitas samuti, et kui tavapäraselt tuleb metsloomade suhtes eriti tähelepanelik olla pärast päikeseloojangut, siis jahihooajal võivad loomad sageli teele sattuda ka teistel aegadel.

«Seetõttu tuleb metsaäärsetel teedel valvas olla ning hoida kiirus selline, et oleks võimalik vajadusel ohutult pidurdada. Pimedas sõites aga tagada, et nii tuled kui ka klaasid on puhtad ning nähtavus ei oleks häiritud,» rääkis ta.

Peremees tõi lihtsa soovitusena välja selle, et oma tuledest ei tohi n-ö ette sõita. Nimelt on tavalisel maanteekiirusel sõites lähitulede valgusvihk suure tõenäosusega lühem kui sõiduki peatumisteekond ning kiirust peaks kohandama selliseks, et on võimalik tuledevihku ilmuva takistuse ees pidama saada.  

«Kui loom jookseb auto ees üle tee, siis ei tähenda see, et oht on möödas, kuna sageli järgneb loomale teine ja kolmaski. Ei ole reeglit, et ilmtingimata tuleks loomast ümber põigata eest või tagant -  reaalsus on see, et looma käitumine on ettearvamatu,» rääkis Peremees, lisades, et veelgi enam võib käitumise ettearvamatuks muuta signaali andmine.

Seega tuleb tema sõnul looma märgates esmalt kiirust vähendada ning kui kokkupõrke vältimiseks on võimalik ümberpõige, siis tuleks ka see teha rahulikul kiirusel. «Ohutu ümberpõikamine eeldus on, et juht on teadlik sellest, mis toimub teel tema ees ja taga. Vastassuunavööndisse põikamine on mõeldav vaid juhul, kui keegi ei tule vastu.»

Jahimeeste seltsi tegevjuht aga rõhutas, et kuigi teedel tuleb kogu aeg ettevaatlik olla, peab nüüd eriti nädalalõppudel, mil jahimehed metsadesse jõuavad, eriliselt tähelepanelik olema. Kui aga peaks juhtuma kokkupõrge metsloomaga, mille tagajärjel metsloom haavata või surma saab, soovitab ta helistada telefoninumbril 1313.