/nginx/o/2018/03/01/7648697t1h82ce.jpg)
/nginx/o/2009/09/24/240451t1h3e19.jpg)
Selge, et Eesti kooliharidus peab igale vene noorele tagama korraliku riigikeeleoskuse, kuid poliitikutel tuleks endale aru anda, et lõimumisprotsesside suunamisel on tarvis nii taktitunnet kui aega, kirjutab sotsioloog Juhan Kivirähk.
Tellijale
Juhan Kivirähk: tark lõimumispoliitika või tahte triumf?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paunvere kihelkonnakool XIX sajandi viimasel kümnendil. Eestlasest õpetaja Laur annab eesti lastele geograafiatundi – vene keeles, sest nii näevad ette Vene keisririigi seadused. Joosep Toots, kes jäi tunnis hätta isegi vene keele «jäti» kirjutamisega, ei saa õpetaja jutust «sõrmeküüne väärtki aru». Alles kooliaasta lõpu poole saab ta juhuslikus vestluses oma vanemalt koolikaaslaselt Vipperilt teada, et maakera on ümmargune ning sellel on külgetõmbejõud, mistõttu iga õhku visatud kivi maa peale tagasi langeb.