Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Võidu silla eelkäija oli võimas Ujuksild

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
24. august 1933. Uue suure kandejõuga pontoonsilla ehk Ujuksilla avamine Emajõel Lodja (Riia) tänava ja Narva maantee liikluse ühendamiseks. Pidulikuks hetkeks on silla otsa juurde püstitatud kaks pikka masti dekoreeritud spiraalikujuliselt paigutatud pärjaga. Mastide tipul ning keskel lehvivad rahvuslipud ja valge-punane Tartu linna lipp.
24. august 1933. Uue suure kandejõuga pontoonsilla ehk Ujuksilla avamine Emajõel Lodja (Riia) tänava ja Narva maantee liikluse ühendamiseks. Pidulikuks hetkeks on silla otsa juurde püstitatud kaks pikka masti dekoreeritud spiraalikujuliselt paigutatud pärjaga. Mastide tipul ning keskel lehvivad rahvuslipud ja valge-punane Tartu linna lipp. Foto: Andres-Teet Merisalu erakogu

Võidu silla remont püsib graafikus. Siiski läheb veel mitu nädalat aega, enne kui see kogu laiuses liikluseks avatakse ja ka jalakäijad silda ületada tohivad.

Aga nii nagu paljudel meie kodulinna rajatistel, on ka Riia tänava ja Narva maantee ehk nagu vanasti öeldi – Riia ja Narva uulide – ühenduskohal oma eel- ja ajalugu.

«Vana, muinasvarade hulka kuuluv Kivisild on aja jooksul jäänud kitsaks. Avar Vabadussild asetseb aga linna ärikeskkonnast eemal. Tungivaim vajadus silla järele on loomulikult liiklemispäämagistraalide – Riia ja Narva uulide – vahel,» on lugeda Tartu linnavalitsuse 1919.–1930. aasta tegevuse üksikasjalikult kirja pandud ülevaatest peatükis «Sillad ja jõekaldad» (Tartu linnavalitsuse väljaanne, 1933).

Märksõnad

Tagasi üles