Uuskasutuskeskus ei taha appi vargaid ja narkomaane

Kasutatud kauba uutele omanikele vahendamisega tegeleva Uuskasutuskeskuse juhi Katriin Jüriska sõnul on neil tööl tavaliselt üks või kaks ÜKT tegijat, kellele usaldatakse kauplustes kõiki vajalikke töid.

«Meesterahvad teevad kõike alates remondi- ja ehitustöödest kuni kauba väljapanekuni. Naised samamoodi, põhiliselt tegelevad kaubaga ja mõni asjalikum aeg-ajalt isegi klientidega,» rääkis Jüriska.

Kuna tegemist on poodidega ehk kohtadega, kus liiguvad kaubad ja raha, siis välistab Uuskasutuskeskus automaatselt varguses süüdimõistetud inimesed.

Välditakse ka narkomaane, kellele Jüriska väitel ÜKT vähese distsipliini tõttu ei sobigi.

«Narkomaanid on need, keda me väldime, sest nendega käib tavaliselt selline community kaasa, kes siis poodi satub,» kirjeldas Jüriska teist riski.

Uuskasutuskeskus kasutab ÜKT tegijaid juba aastaid.

Jüriska sõnul algas koostöö enne seda, kui ta ettevõtte juhiks sai. Tema hinnangul võis initsiatiiv tulla kriminaalhoolduselt.

«Järelevalve-inimestega on meil siiani päris hea kontakt ja koostöö, nad pakuvad meile aeg-ajalt asjalikumaid inimesi,» rääkis Jüriska.

Keskuse juhi sõnul on üldkasuliku töö tegijatest igal juhul rohkem kasu kui kahju. «Meile on päris toredad inimesed sattunud, ei oska hetkel ühtegi muret või probleemi välja tuua, mida nad põhjustanud oleks. On olnud väga positiivne kogemus,» märkis ta.

Hetkel on kriminaalhoolduse kaudu tööl üks inimene, korraga on kõige rohkem olnud kolm süüdimõistetut. Reeglina töötavad nad siiski ühe kaupa teatud perioodi jooksul, tavaliselt kuu, kaks või kolm, mõni ka rohkem.

Jüriska sõnul on keskusele üldiselt teada, mille eest konkreetsele isikule üldkasulik töö mõistetud on. Peamiselt on tegemist olnud väiksemate kuritegude ja seaduserikkumistega, mille eest on nähtud ette kergemad karistused.