Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/09/22/3371559t1h39c6.jpg)
Kõrvaliste ja suuremategi teede ääres kõrguvad mõisapargid, mis pajatavad nii hiilgusest kui viletsusest: paljudes neis näeb-teab vaid asjatundja härrastemaja treppi viinud võimast alleed, iluaedu, terrasse või kadunud miljonivaadet.
«Mõis polnud ainult uhke härrastemaja, tallid, viinaköök ja moonakamaja,» ütles Tartumaa mõisaparke hästi tundev keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju. «Mõis algas tükk maad enne peahoonet pargiga, mis andis juba eemalt tulijale märku pererahva suursugususest, ilumeelest ja edevusestki.»