/nginx/o/2010/07/27/408949t1h5efe.jpg)
Paljudes Eesti väikelinnades otsustati suveperioodiks tänavavalgustuse kas täielikult või osaliselt välja lülitada, et pingelisel eelarveperioodil natukenegi raha kokku hoida.
Suvine tänavapimendus säästab tuhandeid kroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täielikult on suveperioodiks linnavalgustuse kustutanud Jõgeva, Kallaste, Keila, Kohtla-Järve, Kärdla, Mõisaküla, Narva, Põltsamaa ja Sindi.
«Kui eelnevatel aastatel oli vaja eelarveid kärpida, siis igas valdkonnas tuli seda teha. Nii läks ka öine tänavavalgustus selle kärpe alla,» selgitas Jõgeva meer Kalmer Lain.
«Pean õigeks, et öisel ajal ei peaks kõik laternad põlema, ja otstarbekas oleks, et valgustid põleksid osaliselt ja intervallidena, kuid tänane tänavavalgustusesüsteem seda ei võimalda.»
Mustvees on tänavavalgustus üldiselt väljas, kuid lambid pannakse põlema suurürituste ajal.
«Elame Põhjamaade valgete ööde tsoonis ja kui ilmastik lubab, lülitame juuni- ja juulikuul tänavavalgustuse osaliselt või täielikult välja,» selgitas Mustvee linnapea Urmas Laur.
Tema sõnul saab linna säästetud rahaga hiljem korrastada tänavavalgustuse liine, kindlustada süsteemi toimimist pimedal perioodil ja seda eriti uue kooliaasta algusest.
Meer rõhutas siiski, et nad jälgivad pidevalt ilmastikku ja vahetavad infot kohaliku konstaabliga, et vajadusel tegevusi korrigeerida. «Raha tuleb lugeda,» nentis ta.
Osaliselt on tänavavalgustus välja lülitatud näiteks Maardus, kus 1. juulist on öötundidel välja lülitatud kolmandik välisvalgusest ja niimoodi augusti lõpuni. Samamoodi või sarnaselt tegutsesid Kunda, Põlva ja Püssi.
«Kunagi prooviti suveperioodil tänavavalgustus ka välja lülitada, aga sellele järgnes kohe varguste laine ja pärast seda loobuti öisest pimendamisest,» selgitas Püssi majandusnõunik Toomas Martin.
Väiksematest linnadest otsustasid lambid põlema jätta Võhma ja Elva, põhjendades seda elanike turvatundega.
«Kaalusime seda varianti mõned aastad tagasi,» selgitas Võhma linnapea Avo Põder. «Toona leidsime, et elanike turvatunne on rohkem väärt.»
Meeri sõnul hoidnuks linna lampide väljalülitamisega kokku umbes 10 000 krooni.
Elvas prooviti küll viia õhtust tulede süttimist 30 minutit hilisemale ajale ja hommikust kustutamist sama palju varasemaks, kuid linnaelanikele muudatused ei meeldinud ning nii naasti algse graafiku juurde.
«Suvel ebamugavuste ja lisaohtude tekitamine linnaruumi ei anna piisavat rahalist võitu selleks, et männilinna pimedusse uputamine oleks põhjendatud,» nentis Elva linnapea Reno Laidre.
Vahetult enne jaanipäeva oli mõneks nädalaks tänavavalgustus välja lülitatud Kiviõlis, kus paigaldati uued programmkellad, mis reguleerivad valgustuse põlemist linnas. Praegu linnas öötundidel valgustus põleb.
Tõrvat valgustatakse kuni 30. juulini kella üheteistkümnest kella kaheni öösel, seejärel hakatakse kasutama valgusreleed.
Linnapea Agu Kabritsa sõnul proovis Tõrva juuni alguses kaks nädalat ka tulesid öösel kustus hoida, kuid leiti, et enne koolide lõpupidusid ja jaanipäeva on vaja valgustus taastada.
«Vaatamata masule on linnas aastaringne tänavavalgustus toiminud ja loodetavasti ka edaspidi,» sõnas ta.
Suurematest linnadest lülitasid tänavavalgustuse välja Narva ja Kohtla-Järve. Narva loodab niimoodi säästa umbes 200 000 ja Kohtla-Järve 97 000 krooni.
Pisemate linnade kokkuhoid on rahaliselt väiksem: Keilas loodetakse säästa 90 000, Sindis 50 000, Jõgeval 30 000 ja Mõisakülas 20 000 krooni.
Linnade esindajate sõnul pannakse tänavavalgustus taas põlema augustikuu jooksul.
Postimees.ee päringule vastasid kõik linnad peale Loksa, Paldiski, Saue, Tallinna, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Paide ja Haapsalu.