/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/07/24/407309t1hf35e.jpg)
Ujuvsaarte Narva veehoidla lüüsidest merre laskmine on ainus võimalus tagada Narva hüdroelektrijaama ohutust ja kaitsta hüdrotehnilisi rajatisi Narva jõel, väidab Venemaa poolel asuva elektrijaama juhtkond.
Narva hüdroelektrijaam: ujuvsaarte merrelaskmine on vältimatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva hüdroelektrijaama direktor Oleg Medvedev ütles kolmapäeval BNSile, et ujuvad turbasaared on Narva veehoidlal sagedane nähtus, sest veehoidla rajamisel 1950. aastatel ujutati üle suur turbaraba.
Tema sõnul juhindutakse ujuvsaarte läbi lüüside laskmisel Narva hüdroelektrijaama hüdrotehniliste rajatiste ohutuse deklaratsioonist, mille kinnitas 15. juunil 2008. aastal Venemaa tehnilise järelevalve teenistuse energeetilise järelevalve amet, ning kehtivatest Narva veehoidla ekspluatatsioonieeskirjadest. «Lüüsivärava avanemisel kukub ujuvsaar tükkideks lagunedes alumisse bjeffi. Olgu öeldud, et turbasaartega võitlemine ei kuulu energeetikute ametialaste kohustuste hulka. Nende ülesanne on kaitsta jaama ja hüdrotehnilisi rajatisi ohu eest, mida kannavad endas suured ujuvad objektid,» toonitas Medvedev.
Tema sõnul lastakse suve ja sügise jooksul läbi lüüside 3-4 saart ning see on praeguse seisuga ainus viis kaitsta hüdroelektrijaama ohutust ning vältida Narva jõel asuvate hüdrotehniliste rajatiste kahjustamist. Varem on tehtud katseid saari uputada või vaiadega kinnitada, kuid need meetodid on osutunud ebaefektiivseks, sest sel moel ei õnnestunud saare paigalt liikumist siiski ära hoida.
Medvedevi sõnul jälgiti seekord saare liikumist üsna pikka aega ning asjast teavitati ka piirivalvet. «Saare liikumiskiirus oli umbes 3-5 kilomeetrit tunnis, kuid olukorda raskendas tugevnev tuul ja hüdroelektrijaama tööst tekitatud hoovus. Otsus lasta saar lüüsidesse sündis operatiivselt - 30 minutiga. Saare merrelaskmine tekitas jaamale võrdlemisi väikest kahju: me monitoorisime basseini kolme nädala vältel, jälgisime väiksemaidki tuule suuna muutusi ja reageerisime operatiivselt. Loodan, et ka Eesti võimud osalevad selliste saarte liikumise eest hoiatamises. Eelmisel aastal oli see protseduur korduvalt arutlusel,» lisas Medvedev.
Möödunud nädala reedel lasti Narva jõel allavoolu veehoidla ujuvsaar, mille jäänuste tõttu oli Narva-Jõesuu sunnitud ranna ajutiselt sulgema. Narva-Jõesuu linnavalitsuse teatel oli rand jõesuust kuni Meresuu hotellini täis puu- ja saaretükke, mille koristamiseks kutsuti appi vabatahtlikke.
Narva-Jõesuu linnavalitsus otsustas teisipäevasel istungil küsida ujuvsaare tekitatud rannareostuse likvideerimise kulude katteks valitsuse reserfondist raha, mis plaanitakse hiljem sisse nõuda Narva hüdroelektrijaamalt.
«Otsustasime esialgu küsida vahendeid valitsuse reservfondist reostuse põhjustatud ettenägematute kulude katteks,» rääkis Narva- Jõesuu linnapea Andres Noormägi BNSile. Nüüdseks on tema sõnul selge, et reostuse likvideerimine läheb maksma minimaalselt 600 000 krooni.
Narva hüdroelektrijaama juht ei kommenteerinud Narva-Jõesuu linnavalitsuse kavatsust nõuda hüdroelektrijaamalt rannareostuse eest hüvitist.
Narva veehoidla lüüsidest on ujuvaid saari ka varasematel aastatel merre lastud, kuid siis on tuul kandnud saarejäänused Venemaa vetesse.