Endine NATO sõjalise komitee juht, Saksa erukindral Harald Kujat andis eelmisel nädalal ekstrasüstoli närvilisse olekusse, mis asendab Eestis realistlikku arutelu ühiskonna ees seisvate ohtude üle. Uudisnupp Poolas toimunud tippsõjaväelaste seminarilt sai ERRilt pealkirjaks «Balti ja Poola pealinnad pole ohus». Optimistid jagasid uudist: kõik on korras, NATO kaitseb. Need, kes uudist lugesid, leidsid Kujati täpsustuse: «Aga kui see peakski nii minema (et Venemaa ikkagi vallutab mõne pealinna – A. L.), siis jääb see neile ühe otsa reisiks.»
Tellijale
Ahto Lobjakas: hundijutt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO kindrali lausejupp visandas sõja võimalikkuse Eestis. See ei ole meeldiv mõte, aga väljakäiduna – ja mõtlevate inimeste poolt ammu tajutuna, kui ka harva tunnistatuna – nõuab ta arutamist. Küsimus on palju enamas kui rutiinses NATO kaitseplaneerimises. Küsimus on Tallinna muutumises Groznõiks või Kramatorskiks. Küsimus on Tartus. Küsimus on kultuuris, arhitektuuris, Lennart Meri kuulsaks tehtud tavas panna nimed kõigele püsivale looduses. Küsimus on inimeste eludes. Lõpuks, küsimus on vabaduse ja inimeste elude suhtes.