Rahvastikuteadlane: rahvastiku areng on olnud dünaamilisem kui eeldati

Puurile ÜRO äsja avalikustatud raport maailmarahvastiku arvu kasvu kohta suuri üllatusi ei pakkunud. Ta juhtis tähelepanu, et uuemad ÜRO prognoosid esitavad rahvaarvu mitte ühe konkreetse numbri, vaid tõenäose numbrivahemikuna. Raportis prognoositakse, et maailma rahvaarv aastal 2100 jääb 95 protsendilise tõenäosusega vahemikku 9-13 miljardit.

«Ei tasu seejuures vaadata vaid numbrivahemiku ühte või teist otsa, sest tavaliselt ei kaldu tegelik arengutrend mitte äärmustesse, vaid jääb pigem vahemiku keskmise lähedale. Jutuks oleva prognoosi puhul on keskmiseks 10,8 miljardit inimest aastaks 2100, mis väga suurt revolutsiooni varasemate arusaamadega võrreldes ei tee,» rääkis Puur.

Ta osutas tähelepanu ka sellele, et viimastel aastatel on ÜRO pikendanud prognooside ajaraami 2050. aastalt 2100. aastani, mis tähendab, et me näeme uute prognooside abil kaugemale tulevikku kui varem.

Kõige enam on uues prognoosis täpsustamist leidnud areng Aafrikas, kus on näha, et sündimuse vähenemine pole viimase kümnekonna aasta jooksul olnud nii kiire, kui vahepeal eeldati. «Aafrika ongi see peamine «vedur», mis veab maailma rahvastiku kasvu kuni 2100. aastani välja. Ilma Aafrikata lõpeks kasv juba sel sajandil, sest Aasia elanikkond lõpetab prognoosi kohaselt kasvamise ära 2060ndate teisel poolel - 2070ndate alguses,» selgitas Puur.

Samas oli ta sedavõrd pikkade prognooside suhtes reserveeritud, sest mida kaugemale tulevikku vaadatakse, seda rohkem tuleb arvestada uute oludega, mida me endale täpselt ette kujutada ei oska. «Näiteks kui vaadata 30-40 aastat tagasi koostatud prognoose ja praegust olukorda, siis mõnedki asjad läinud positiivseks kiiremini kui eeldati, näiteks keskmine eluiga on kasvanud enamikus riikides oluliselt rohkem.»

«Kindlasti oleks palju lihtsam, kui rahvastiku kasv Aafrikas ei oleks nii kiire, sest sinna praeguse 1,2 miljardi asemel rohkem kui neli miljardit inimest ära mahutada pole kerge ülesanne,» nentis rahvastikuteadlane. «Nii kiire kasvuga käib kaasas tugev surve looduskeskkonnale, inimeste elamistingimuste kohatine halvenemine, veeprobleemi teravnemine jne.»

Euroopa jaoks võib Aafrikast lähtuvat rändesurvet Puuri sõnul leevendada pisut see, et Aafrika põhjapoolne osa on suhteliselt moderniseerunum ning see võiks töötada teatava puhvertsoonina ühelt poolt Euroopa ja teisalt väga kiire rahvaarvu kasvuga mandri keskosa vahel.

«Globaalses mõttes peaks rohkem mõtlema sellele, kuidas Aafrika riigid saaksid tõhusamalt tegutseda, et oma rahvastiku kasvu ohjata, edendades näiteks senisest tõhusamalt pereplaanimisprogramme,» leidis Puur. Euroopa ja üldse arenenud riikide rahvastiku vähenemine maailma mastaabis ei anna tunda, sest Aafrika kasv domineerib selle tugevasti üle.

Eesti prognoos väljarändeta

Eestile ennustab ÜRO prognoos elanike arvu vähenemist alla 1 miljoni 2080. aastaks. «Vähenemist põhjustab prognoosi kohaselt peamiselt taastetasemest madalam sündimus, mis võiks stabiliseeruda ÜRO hinnangul 1,9 lapse juures naise kohta.  See on ühelt poolt märgatavalt kõrgem, kui meie praegune, sündide hilisemasse ikka nihkumise tõttu madaldatud aastapõhine summaarne sündimuskordaja, kuid teisalt umbes sama, mis 1970-ndate algul sündinud Eesti rahvusest naiste poolt sünnitatud keskmine laste arv,» tõdes Puur.

Puur pidas ÜRO prognoosi Eesti jaoks põhijoontes üpris realistlikuks, kuid juhtis tähelepanu et praeguses mahus väljarännet pole selles arvestatud. «Kui selline ränne, nagu meil praegu on, peaks kestma aastakümneid, siis on vähenemine kiirem kui ÜRO numbrid näitavad. Suremuse osas seevastu küllalt tõenäoline, et keskmine eluiga pikeneb kiiremini, kui ÜRO prognoos Eesti jaoks pakub. Viimase 15 aasta jooksul on meil keskmise eluea kasv olnud väga kiire ja me oleme prognoosis 2050. aasta elueanumbrist naiste puhul vaid 2 ja meeste puhul vähem kui 4 aasta kaugusel .»