Skip to footer
Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa
Saada vihje

Šotimaa iseseisvusreferendum: ühine ajalooline taust Inglismaaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto

Šotimaa referendumini viinud asjaolud on üldistades öeldes kombinatsioon teguritest, mis ulatuvad juba paljude sajandite taha, ja sündmustest viimasel 65 aastal.

Loomulikult on tähtsaim tegur Šotimaa staatus omaette riigina ehk staatus, mis tugineb Šotimaa iseseisvale poliitilisele ajaloole, omaenda õigussüsteemile ja eripärasele usutraditsioonile.

Poliitilises mõttes oli Šotimaa enne 1707. aasta liiduakti omaette kuningriik eesotsas monarhi ja parlamendiga, mille kestuseks võib lugeda vastavalt umbes 700 ja 400 aastat. Šotimaa keskaegset ja varauusaegset sõltumatust aitas alal hoida tõik, et seda lihtsalt ei vallutanud ega (vähegi suuremal määral) asustanud rahvad ja jõud, mis määrasid lõunapoolsema Britannia ajaloo kulu – täpsemalt roomlased, anglosaksid ja normannid. Selle asemel sulandus Šotimaa enda piktide kuningriigi traditsioon (Fortriu riik) kokku lääneosa gaeli «skottide» dünastilise süsteemiga (Dįl Riata riik) ja nii kujunes põhjapoolsemas Britannias selgelt mitteanglosaksi «suurriik».

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles