Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Räni parandab taimede saagikust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ränihappega pritsitud 
tomatiistik on paremal, vasakul taim kontrollvariandist ehk n-ö neutraalne taim, mida ei olnud pritsitud ränihappega. 
Parempoolne taim, millele pihustati ränihapet, näeb suurepärane välja.
Ränihappega pritsitud tomatiistik on paremal, vasakul taim kontrollvariandist ehk n-ö neutraalne taim, mida ei olnud pritsitud ränihappega. Parempoolne taim, millele pihustati ränihapet, näeb suurepärane välja. Foto: Margit Olle

Kõik taimed vajavad räni. Kuigi räni (Si) ei peeta taimede kasvu reguleerijana oluliseks elemendiks,  on tõestatud selle kasulikkus paljudele taimedele, eriti teraviljadele nagu riis, nisu, oder, mais. Silicon (Si) on teine kõige rikkalikum element maakoores. Kõigele vaatamata on räni kuni viimase ajani jäetud põllumajanduses peaaegu tähelepanuta.

Räni ei leidu looduses elemendina, vaid oksiidi (SiO2) ja silikaatide ehk ränisoolade näol. Taimede juurtes esineb monoränihape ja kudedes amorfne silikageel. Sõltuvalt liigist võib Si sisaldus biomassis ulatuda 0,1–15 protsendini. Si kontsentratsioonid ületavad taime kudedes mõnikord isegi lämmastiku ja kaaliumi kontsentratsioone. Seetõttu on räni taimekudedes sageli põhikoostisosa, eriti üheidulehelistel.

Samas on Si akumulatsioon võrsetesse taimeliigiti väga erinev. Füsioloogilised uuringud näitavad, et erinevused Si akumulatsioonis tulenevad juurte erinevast võimest absorbeerida räni.

Märksõnad

Tagasi üles