Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/09/18/3358231t1h64df.jpg)
Tutkastest rääkides on inimesed harjunud ette kujutama uhkete kraede ja pikkade jalgadega linde, kes peavad lummavaid, nädalaid kestvaid pulmamänge, mida tavalisel looduses uitajal õnnestub harva näha. Kuigi läbirändajana on tutkas Eestis üsna tavaline kahlaja, siis pesitsejana on neid siinmail väga vähe. Seepärast näeb neid kõige tihedamini läbirändel aprillis-mais ning taas jälle sügisel augustist kuni oktoobrini.
Kui tutkad on oma uhke sulgkrae ja hundsulestiku minetanud, siis näevad nad mererannas ringi siblides välja üsna ilmetud. Sellest hoolimata on neid huvitav jälgida. Tavaliselt kogunevad nad suurematesse või väiksematesse parvedesse ning kammivad seltsis teiste kahlajate, nagu rüdide ja tüllidega, rannariba läbi, lootes sealt leida söögiks väikeseid selgrootuid.