/nginx/o/2014/09/17/3355647t1h8b45.jpg)
Kui riik käituks 20 aastat pärast muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist endiselt nõudliku lapsevanemana, saaks osa kultuuriväärtuslikke hooneid küll korda, aga eelkõige tekitaks riigi suhtumine omanikes trotsi, kirjutab kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits. Riik püüab viga uue seadusega parandada.
Lugu elust enesest. Muinsuskaitse all olev abihoone oli kunagi saanud katuse, mis ei meenutanud kuidagi hoone algset katet. Maja uus omanik aga adus, et tegu on kultuuriväärtusliku hoonega, ja soovis sellele paigaldada algupärase puitkatuse. Juhtumisi teenis ta elatist puidutööga ja võttis plaani see töö ise ära teha. Ehkki materjalid ja oskused olemas, polnud tal ette näidata tegevusluba muinsuskaitseobjektidel toimetamiseks. Kõrvalhoone katusevahetust ei lubanud seadus tal ette võtta.
:format(webp)/nginx/o/2023/02/03/15118384t1h1ed5.jpg)