/nginx/o/2014/09/11/3341483t1h6fb4.jpg)
See, mis toimub praegu Ukrainas, on võitlus Euroopa ja mitte-Euroopa vahel; see pole ainult sõjaline küsimus, mille üheks osapooleks on Venemaa agressiivsus, vaid väärtuste konflikt, võitlus suletud ja avatud ühiskonna vahel, tõdes president Toomas Hendrik Ilves, kes täna kohtus Kiievis Ukraina presidendi Petro Porošenko, peaminister Arseni Jatsenjuki ja välisminister Pavlo Klimkiniga.
Eesti riigipea kinnitas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja president Porošenko püüdlustele leida konfliktile lahendus. See peab tähendama ka Venemaa relvaüksuste ja sõjatehnika kiiret väljaviimist Ida-Ukrainast, samuti piiri sulgemist relvastuse ülevedamisele.
«Kuni Venemaa pole oma osalust selles konfliktis tunnistanud, ei saa me tema tegevust konfliktile lahenduse otsimisel pidada usaldusväärseks,» nentis president Ilves.
Ta teatas Eesti valmisolekust võtta Tallinna ja vajadusel ka Tartu haiglatesse ravile raskelt vigastatud Ukraina vabaduse eest võidelnuid ning Seli taastusravikeskusesse järelravi vajavaid lahingutegevuses kannatada saanuid.
Kohtumistel Ukraina liidritega arutas Eesti riigipea põhjalikult Ukraina ja Euroopa Liidu koostööd.
«Assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping on ainult Ukraina ja Euroopa Liidu vaheline küsimus, see tuleb jõustada ning kellelgi kolmandal ei ole siin sõnaõigust,» sõnas president Ilves.
Ukrainal on võimalus, võib-olla meile nähtavas tulevikus viimane võimalus, reformida end sama edukaks ning majanduslikult ja poliitiliselt mõjukaks Euroopa riigiks nagu seda on suutnud Poola, ütles Eesti riigipea.
Ta tõdes, et eesliinil – nagu Ukraina kogu 2014. aasta jooksul – on paljudel keeruline vaadata tulevikku kui olevik on purunenud ning lisas: «Aga tuleviku nimel, laste ja nende laste nimel, peabki Ukraina oleviku lahinguid. Nii otseses kui ka kaudses tähenduses.»
Sõda lõpeb alati ükskord ning purustatud külad, linnad, koolid, tehased ja lennujaamad ehitatakse üles, kuid kodanike usaldust ja toetust on raskem ehitada. See saab toetuda miljonite kindlustundele, et Ukraina on nende kõigi riik, et selles riigis on hoolivust, mõistmist, mitte kibedust ja kättemaksu.
«Poliitilised, konstitutsioonilised ja majanduslikud reformid on tugeva ja eduka Ukraina ülesehitamiseks möödapääsmatud, hoolimata praegusest ülikeerulisest julgeolekuolukorrast,» rõhutas president Ilves.
«Ukrainal on ajalooline võimalus ehitada demokraatlik toimiv riik, mis oleks vastus miljonite elanike ootustele reformide, muutuste ja parema elu järele,» ütles Eesti riigipea. «Ukraina vajab riigina toetust – demokraatlike riikide toetust, aga eelkõige oma elanike toetust, et nad kõik tunneksid end Ukraina kodanikena.»
Ta meenutas iseseisvuse taastanud Eesti edukaid reforme, sõnastades nende olulised märksõnad: «Meelekindlus. Otsustavus. Noorte usaldamine. Avatud valitsemine, mis toetub ka infotehnoloogilistele e-lahendustele ja tõrjub korruptsiooni. Läbipaistvus seadustele ja reeglitele tugineva ettevõtluskliima kujundamisel, mis toetaks välisinvesteeringute usaldust. Võimu üldine reformimeelsus ja mõistmine, et poolikud reformid söövad sedasama usaldust; et reformid on edukad siis, kui need haakuvad omavahel.»
President Ilves lubas Ukrainale Eesti igakülgset toetust meie reformikogemuse tutvustamisel ja kasutamisel.
President Porošenko nimetas Eesti riigipea visiiti sümboolse tähendusega tugevaks toetusavalduseks Ukrainale.