Tallinn müüb Keskerakonnaga seotud isikutele otsustuskorras maad

Kõnealune proua on maade jagamisega ka varem meediapildis olnud. TV3 uudistesaade «Seitsmesed uudised» vahendas aastal 2011, et Tallinna linn taotles riigilt üle 3000 ruutmeetri suurust Künnapuu 5 kinnistut, jättes mingil põhjusel taotlusest välja 313 ruutmeetri suuruse kinnistuosa.  Kuna antud maalapil puudus juurdepääs teele, polnud riigil võimalik sellest iseseisvat kinnistut moodustada ja see tuli liita naaberkinnistuga.

Hiljem tuli välja, et naaberkinnistu, millega maalapp liideti, kuulub proua Jelena Bazarovale, kes laiemale üldsusele võiks tuntud olla ka kui eeskujuliku keskerakondlase Katrin Siska ema. Keskerakonda kuulub ka Jelena abikaasa Toomas Siska. Sama krunti ihkasid endale ka üleaedsed, kuid Siska vanemad arvasid, et kuna nemad olid aastaid vaidlusaldust krunti harinud, on nendel sellele moraalne õigus, naaber ajavat aga lihtsalt kiusu. Sellega asi piirdus.

Aastal 2013 kehtestati Künnapuu tänav 5b detailplaneering, millega maatükk jagati kolmeks ning üks osa, täpsemalt 406 ruutmeetrine, kavandati liita naaberkinnistuga ehk Künnapuu 7 krundiga. Seda, kas ostust oli juba toona juttu, teavad vaid asjaosalised ise.

Neljapäevase volikogu istungil oli aga arutlusel eelnõu, mille kohaselt müüb linn Jelena Bazarovale sama 406 ruutmeetrise krundi 44 000 euroga. Milline arutelu volikogus enne otsustamist käis ja millised olid maa võõrandamise põhjused, ei tea peale saalis viibinute keegi, kuna see istungi osa kuulutati kinniseks. Mitmed volikogu liikmed aga väljendasid pahameelt hämara otsuse üle.

«Praegu võõrandati talle Tallinna volikogus Pirital nigu naksti maad linnavolikogu eriotsusega- Künnapuu tänaval, 406 ruutmeetrit, umbes sihukese põhjendusega, et «on tubli naine ja aastaid seda krunti vabatahtlikult korras hoidnud». No ja muu täielik udu,» kirjeldas volikogus toimunut IRLi kuuluv Juku-Kalle Raid. Seejuures ütles ta, et talle ei vastatud küsimustele nagu miks oli tegemist otsustuskorras müügiga või kas Bazarova kuulub ka ise Keskerakonda.

Reformierakonna fraktsiooni esindaja Õnne Pillak ütles, et nende fraktsioon ei ole toetanud varasemalt ega toetanud ka neljapäeval hämaraid K-tehingud, millega otsustuskorras müüakse maad Keskerakonnaga kaudselt seotud olevatele isikutele. «Linnavara müük peab toimuma ausalt, ilma küsimusi tekitamata ning enampakkumiste läbi,» arvas Pillak.

Ta kinnitas, et Bazarovale Künnapuu tänav 7b maatüki võõrandamine tekitas hulgaliselt küsimusi, millele veenvaid vastuseid linnavalitsusel paraku ei olnud. «Abilinnapea Eha Võrk põhjendas antud otsustuskorras müüki asjaoluga, et nimetatud proua on maatükki aastaid kasutanud ja seda hoodalnud, kasvatades seal erinevaid asju,» rääkis Pillak ning lisas, et on raske uskuda, et kõik tallinlased sama lihtsalt linna vara soetada saavad.

Pillak teadis rääkida, et kui linn soovib kellelegi eelistatule eest maad müüa, saab seda sellegipoolest teha läbi enampakkumise. «On võimalik müügitingimustesse sisse panna, et soositud ostja saab eelisõiguse see kinnistu ära osta, aga selle hinnaga, mis enampakkumisel kõige parem oli,» ütles Pillak ning tunnistas, et ei saa aru, miks pidi linn tegema tehingu, mille hind on fikseeritud. Tema arvates oleks võinud turult saada parema hinna kui 44 000 eurot.

Tallinna linnavalitsuse häälekandja Raepress ütles vastuseks Postimehe küsimustele, et Tallinnas on ka varem linnamaad otsustuskorras müüdud, tagamaks naaberkinnisasjade piiride muutmisega kinnisasjade terviklikkuse ja otstarbeka kasutamise. «Kehtestatud detailplaneering näeb ette ehitusõiguseta Künnapuu 7b krundi liitmise Künnapuu tänav 7 kinnistuga. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Pirita linnaosa üldplaneeringust, mis määrab Maarjamäe asumis minimaalseks krundiks 1000 ruutmeetrit,» kirjutas Raepress põhjustest.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk vastas Postimehele, et kinnistu naaber antud maatüki ostmiseks soovi ei avaldanud ning pidas oluliseks rõhutada, et tegemist on ehitusõiguseta krundiga.«Ja otsuste tegemise ega ka tegemata jätmise aluseks ei saa olla inimeste või nende lähedaste erakondlik kuuluvus. See läheks juba vastuollu Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorraga,» oli Võrk kindel.