Riigiametnikest said Reformierakonna nõunikud

Kaitseministeeriumis ja kaitseväes tekitas imestust ja küsimusi siseminister Hanno Pevkuri läinud nädalal nendeni jõudnud kiri, kus ta soovis, et ametnikud ja ohvitserid panustaksid Reformierakonna kaitseprogrammi koostamisse.

Pevkur pöördus ametnike ja kaitseväelaste poole Reformierakonna juhatuse liikme, mitte siseministrina. Mitu Postimehega vestelnud ametnikku väljendas nõutust. Kuidas nad peaksid käituma: kaasa mõeldes muutuvad nad oma töö kõrvalt ühe erakonna programmi koostajateks, nimelisele pöördumisele reageerimata jättes seavad ohtu oma karjääri? «Halb olukord,» ütles üks kõrge riigiametnik.

Pevkur kirjutas: «Pöördun teie poole ettepanekuga anda oma arvamus Reformierakonna «Rahvusliku julgeoleku strateegia 2015» tööversioonile. Olete oodatud kommenteerima nii dokumenti kui ka esitama omapoolseid ideid.» Pevkur selgitas, et Reformierakonna eesmärk on laiendada riigikaitset nii, et iga selles osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel.

Kaalumisel on näiteks kohustusliku riigikaitseõppe lisamine kooliprogrammi ning kahenädalaste riigikaitsekursuste korraldamine neile, kes mingil põhjusel ei ole läbinud ajateenistust. «Eesti kindlaks kaitseks on vajalik avar julgeolekukäsitlus: sõjalise riigikaitse kõrval peame samavõrd tähelepanu pöörama sisejulgeolekule, energeetikale ja teistele elutähtsatele teenustele,» kirjutas Pevkur.

Ametnikele saadeti link erakonna julgeolekustrateegia ideekogumile ja e-posti aadress, kuhu oma mõtted saata. «Mõtteid ja ettepanekuid kasutatakse programmi arenduseks, mitte avalikustamiseks,» lubas siseminister.

Sotsiaaldemokraadist kaitseministri Sven Mikseri hinnangul paneb seesugune pöördumine ametniku kindlasti ebamugavasse olukorda, hoolimata sellest, et Pevkur esines Reformierakonna juhatuse liikmena. «Kirja saatja on siiski valitsuskabineti liige ja riigiametnikel on kirjale vastamata jätmine üsna keeruline. Ka siis, kui nad näiteks maailmavaateliselt ei soovi ühe konkreetse erakonna programmi koostamises osaleda,» arvas Mikser. «Riigiametnike puhul on olukord ehk mõnevõrra vähem problemaatiline, kuna nad võivad soovi korral ka erakonnatöös osaleda, aga teine asi on tegevteenistuses olevad kaitseväelased, kelle puhul on erakondade tegevuses osalemine piiratud.»

Mikseri toonitas, et kaitsevägi ja kaitseministeeriumi on kindlasti avatud asutused ja spetsialistid mitte üksnes ei ole valmis erakondadele esinema ja asju lahti rääkima, vaid on seda palju kordi ka teinud.

«Selgitama, mis on riigi plaanid, mis on vajadused, mis on ootused, mis võimalused. Sellise masspostitusega riigiametnike ja ohvitseride kutsumine partei programmi koostama ei tundu kindlasti korrektne,» ütles Mikser.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on loogiline, et nõu ja ettepanekuid küsitakse oma ala ekspertidelt. «Kellelt siis veel? Ükski ametnik ei ole sunnitud vastama, aga Eesti riigis on siiski igaühel õigus vabale arvamusele,» ütles Pevkur, lisades, et on tagasisidena saanud kümneid kirju.

Homme koguneb Reformierakonna volikogu, kes hakkab samuti kaitseprogrammi arutama.