Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/09/04/3323097t1hc87a.jpg)
See näitus on nagu südamlik kohtumine vanade heade tuttavatega.
Võib öelda küll, et need kümnendid olid eesti skulptuuri kõrgaeg. Vaevalt midagi sellist enam kordub. 1950ndate lõpul saadi lahti stalinistlikust saastast, tulid uus vormikeel ja uued materjalid (alumiinium, epoksüvaik, plastmass ja dolomiit). Avanes ka muu maailm – kas siis tänu võimalusele reisida või kunstialbumite näol.