Kui me tahame olla tark ja edukas ühiskond, võiks kooliaasta algus tähendada igaühele väikest seesmist jõnksu. Et korraks mõelda, millises seisus on praegu Eesti kool ja haridus. Mida ja kuidas õpetatakse ning kes on meie õpetajad?
Rääkides haridusest, räägime alati reformimisest, puudutagu see ainekavasid, koolivõrku, õpetajate töötingimusi vms. Aeg-ajalt kõlab seisukohti, et kool tuleb rahule jätta, kool on reformidest väsinud. Meie õpilaste tase rahvusvahelises võrdluses on ju väga hea (näiteks PISA testi tulemusi arvestades), milleks siis pidevalt midagi muuta? Teisalt kõnelevad hariduse innovaatorid, et meie kool on vaat et 19. sajandist, ajale jalgu jäänud ning vajab kiirkorras põhjalikku ümberkujundamist.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/08/31/3312575t1h5989.jpg)