:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/07/09/3187407t1h3a9e.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei ole kellelgi praegu põhjust arvata, et praegune Eesti ajateenistuse süsteem on ideaalne ja selle muutmise üle ei peaks arutama.
Ligi: praegune ajateenistuse süsteem pole ideaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei ole mõtet endale vastu rinda taguda ja öelda, et nii nagu me kunagi oleme otsustanud, on ideaalne. Täisajateenistust meil niikuinii ei ole, ajateenistuse läbib ainult kolmandik poistest. Suur osa lihtsalt ei sobi sinna, » rääkis Ligi Postimehele.
Reformierakonna julgeolekustrateegiat väljatöötamises osaleva Ligi sõnul jääb suur osa noortest praegu riigikaitseõppest üldse kõrvale ja Reformierakonna valmisprogrammi jaoks ettevalmistatav julgeolekustrateegia proovib seda süsteemi laiendada. Riigikaitseõpet tuleks tema sõnul pakkuda ajateenistusest pehmemal kujul ka koolides ja näiteks mingis vormis ka Kaitseliidu kaudu.
«Me ei ole praegu mingit seisukohta võtnud, kui pikk peaks ajateenistus olema, kuid me ei välista, et muu õpe võiks seda asendada. Kui ajateenistuse aega lühendada, tähendaks see ka suuremat hulka poisse, kes saaksid ajateenistuse läbida. Kuuekuuliste juppidena saaks ajateenistust läbida rohkem poisse, kui kaheksa- või 11-kuuliste juppidena. Kui eksperdid leiavad, et see on halb variant, siis pehmemaid variante tuleb praegu riigikaitseõpetusest kõrvale jäävale kahele kolmandikule ikka leida, kas siis Kaitseliidus, kooliõppes või nende kombinatsioonides,» lausus Ligi.
Reformierakond näeb oma julgeolekustrateegia värskeimas versioonis ette riigi kaitsekulude suurendamist liitlaste siinviibimise rahastamise võrra.
Reformierakond hoiab riigi sõjaliste kaitsekulude ehk kaitse-eelarve vähemalt kahe protsendi SKT tasemel, lisaks finantseerib täiendavalt vastuvõtva riigi toetuseks vajalikke tegevusi, kirjeldab strateegiadokument.
Reformierakond peab oma laiapõhjalises julgeolekustrateegia uues versioonis muuhulgas oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist Eesti kaitsmiseks lähtuvalt muutuvast ohupildist ning kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see kahe protsendi SKT tasemel.
Dokumendis soovib Reformierakond muuhulgas arendada Eestis välja NATO küberkaitsepolügooni, luua mereväe ja erinevate ametkondade laevastiku ühendamise teel ühtse riikliku laevastiku ja selle tarbeks nõuetele vastava baassadama, kaitsevõime suurendamiseks hübriidsõja tingimustes eelisarendada Erioperatsioonide Väejuhatust, arendada välja arvestatava õhu- ja meredessanditõrje võimekuse ja palju muud.