TÜ: magistrantuuri võiks pääseda ka bakalaureusekraadita

Praegu saab ülikoolides õppides kasutada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi. VÕTA taotlust saavad täna esitada üliõpilased, kes soovivad eriala vahetada, poolelijäänud õpinguid jätkata või kooli vahetada ja õppeaineid üle kanda. Esitatud taotlusi hindab vastava ülikooli komisjon.

Täiskasvanuhariduse arengukavas on kirjas, et aastaks 2013 võiks VÕTA süsteemi kasutada saada ka need, kes tahavad magistrantuuri astuda, aga pole varem ülikooli lõpetanud. Selle eest omavad nad suurt kogemustepagasit samal erialal.

Näiteks on bakalaureusekraadita magistrantuuris õppimine võimalik Suurbritannias. 2005. aastal astus Mihkel Raud Londonisse ülikooli University of The Arts ajakirjandust õppima. Raud oli eelnevalt küll õppinud Tartu ülikoolis inglise filoloogiat, aga eriala ta ei lõpetanud. Londonis arvestati aga ka erialase töö kogemust magistrantuuri vastuvõtmisel.

«Ma ei teadnud, et selline võimalus üldse on Inglismaal, et saab otse magistrantuuri minna töökogemuse põhjal. Tahtsin sisse astuda bakalaureusesse, aga ülikoolist ise pakuti, kuna olen nii kaua ajakirjanduses töötanud,» nentis Raud, kellele õpingud erilisi raskusi ei valmistanud. Sisseastumiseks tuli muuhulgas esitada motivatsioonikiri, essee. Samuti tuli teha keeletest. Raud usub, et kõikidel erialadel ei pruugi selline võimalus töötada, ent ajakirjanduse õpingutel küll, sest tegemist on pigem kutsealaga.

Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik kinnitas, et selles idees pole midagi erakordset. «Mitmetes riikides on see juba ammu võimalik ja mitte ainult kõrgharidusastmete vahel (s.t bakalaureuseastmelt magistrisse liikudes), vaid ka näiteks siis, kui inimene pole saanud gümnaasiumitunnistust, võib ta VÕTA abil pääseda kõrgkooli. Lähtutakse nii elukestva õppe põhimõttest kui teaduse ja tehnika, ühiskonna ja tööturu kiirest arengust ning sellest tulenevast vajadusest paindlike õpiteede järele,» rääkis Hallik, kelle hinnangul tuleb paindlike õpiteede loomise võimalust igati toetada.

Samas nentis ta, et on mitmeid asjaolusid, millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. «See eeldab väga korralikku ja läbimõeldud VÕTA süsteemi, mis peab olema riiklikult koordineeritud, et tagada õppekvaliteet. See tähendab, et tuleb VÕTA puhul tagada ühtsed kõrged nõuded taotlejale, tõendusmaterjalile, hindajatele ja järelevalve,» selgitas ta ja lisas, et kindlasti oleks selline võimalus magistriõppesse pääseda kõige keerulisem tee.  

«Lihtsam on lõpetada bakalaureus ja siis minna magistrisse. Kui aga inimesel ei ole see mingil põhjusel võimalik olnud, siis ta peab tõendama, et on teatud pädevused teatud tasemel omandanud teisel moel. Ja see tõendamine on väga mahukas töö,» nentis Hallik, kes lisas, et see oleks taotlejale ka väga kallis lõbu.

Lähitulevikus ebatõenäoline

«Loodame, et haridusministeerium teeb tihedat koostööd kõrgkoolidega ja loodan, et selline võimalus peatselt realiseerub,» kinnitas Hallik siiski.

«Juba praegu on võimalik saada kõrgkooli diplom  VÕTA-t  kasutades  ilma õpinguid  vastava kõrgkooli seinte vahel läbimata. Lõpudiplomi saamiseks tuleb praegu küll lõputöö diplomit väljastavas  kõrgkoolis kaitsta,» lisas Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Ta selgitas, et magistriõppe alustamise tingimuseks Eestis on bakalaureusekraad või rakenduskõrghariduse läbimist tõendav diplom või nendele vastav kvalifikatsioon. «Praegu eeldatakse vaikimisi, et see «vastav» kvalifikatsioon peaks olema hariduskvalifikatsioon, aga see ei pruugi ilmtingimata alati nii olla. Maailmas mõnes ülikoolis juba praegu nii toimitaksegi, et magistriõppesse on võimalik astuda ilma bakalaureuse diplomit omamata kui VÕTA abil  on vastav, kõrghariduse esimesele astmele vastav kompetents tunnustust  leidnud. Põhimõtteliselt saaks nii ka Eesti ülikoolides teha,» rääkis Kübarsepp.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul analüüsib ministeerium pidevalt VÕTA süsteemi kasutamist, ent praegu ei peeta ilma eelmist haridusastet lõpetamata magistrantuuri astumist endiselt võimalikuks. Esiteks eeldab see eelnevat pikka töökogemust. Sellised inimesed on tööturul aga tihti edukad ka ilma kõrghariduseta, mistõttu ei ole neist kõik ka huvitatud kõrghariduse omandamisest.

VÕTA süsteem on Põllo hinnangul hästi tööle hakanud, kuid selleks, et seda saaks kasutada otse kõrghariduse teisele astmele sisenemiseks, sellest ollakse veel kaugel - vaja on osata väga professionaalselt hinnata, kas varasem kogemus vastab kogu bakalaureusetasemele. See on Põllo kinnitusel ka kulukas ja aeganõudev. Niisama katsetajate hulk võib olla suur, kuid lõplike kasusaajate arv siiski väike.

«See on väga radikaalne VÕTA tegevus üldse ja eeldab väga suurt ühiskondlikku kokkulepet ja läbirääkimisi, aga eks me analüüsime pidevalt, kui on piisavalt suur hulk inimesi, kes sellist võimalust vajavad, siis seda tuleb pakkuda,» rääkis Põllo, kelle sõnul peaks jutt käima tuhandetest inimestest.

«Tuleb hinnata meie reaalset vajadust ja olukorda ja tulevikus vastavalt sellele ka Eestis käituda,» lisas ta.

«Kindel on see, et  iga kandidaadi hindamine saaks olema väga individuaalne ning seetõttu ka kogu protsess ressursimahukas, mistõttu võib olla varasema haridusastme lõpetamine isegi mõistlikum,» nentis Tallinna ülikooli õppekorralduse peaspetsialist Mari-Liis Keskpaik.

«Kui sellist süsteemi Eestis üles ehitama hakata, tuleks seda teha kõigi ülikoolide koostöös,» lisas ta.