/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2010/07/21/405724t1h11e6.jpg)
Tallinna-Tartu maanteele Mäo ümbersõidu juurde rajatakse Eestis esmakordselt paekivist müratõke. Kuigi paekivist ehitamine on tavapärasest kallim, peab maanteeamet rahvuskivist aeda kujunduslikuks elemendiks, mille eesmärgiks on pakkuda silmailu.
Mäo ümbersõit saab tavalisest kallimad, ent ilusad müratõkked
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem on Eesti maanteid ääristanud peamiselt puidust ja plastist barjäärid, paekivist müratõkkeid mujal ei ole.
«Kindlasti oleks teistest materjalidest aed odavam tulnud, eriti näiteks plastist,» ütles maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu. «Antud juhul ei olnud eesmärk aga mitte odavus, vaid ilus kujundus ja sobivus keskkonnaga,» selgitas ta.
Kasesalu sõnul ei tähenda nüüdisaegne maantee ainult asfaltbetooniga kaetud teeriba, vaid ka keskkonnaga harmoneeruvat kooslust. Paekivi on siinkohal kujunduslik element, mis täidab ka müra hajutamise funktsiooni.
Paekivist müratõkete ehitamine oli Kasesalu sõnul algusest peale tee-ehituse juurde ja kuludesse planeeritud. Seda, kui palju seesugused barjäärid maksma lähevad, keeldus Kasesalu ärisaladuse tõttu Postimehele avaldamast. Küll aga mainis ta, et teelõigu maksumus koos haljastusega on 475 miljonit krooni ja tõkete ehituseks eraldi raha ei kulutatud.
Lisaks kallimale hinnale on paekivist ehitamine ka keerulisem. Ehitustöid tegeva firma Nordecon Infra ASi juhatuse esimehe Erkki Suuroru sõnul on paekivi töötlemine vaid kohapeal teostatav käsitöö ning seetõttu tunduvalt raskem ja aeganõudvam kui teistest materjalidest müratõkete rajamine.
Kasesalu ütlust mööda saavad sellega hakkama vaid eriettevalmistusega ehitajad. Kõigest hoolimata tasub maanteeameti sõnul paekivist ehitamine end ära.
«Selle materjali kasuks otsustati osaliselt ka rõhutamaks Mäo ümbersõidu läheduses asuva Paide tihedat sidet paekiviga,» rääkis Kasesalu. «Paide algne nimetus alamsaksa keeles on Wittenstein, hiljem ülemsaksa keeles Weissenstein, mis tähendab valget kivi ehk paekivi.»
Paekivist müratõkked on 30 meetrit pikad, pool meetrit laiad ja kaks ja pool meetrit kõrged. Kokku ehitatakse sellest materjalist müraaeda ligi poole kilomeetri ulatuses. Paekivist barjäärid moodustavad tõkete kogupikkusest ligi kuuendiku, ülejäänud teelõikude puhul kasutatakse aedade ehitamisel peamiselt puitu ja täispinnasvalli.
Lisaks paekivi ilusale väljanägemisele puidu kõrval on eripärastel müratõketel oluline roll ka liiklusohutuse tagamisel. «Maastiku vaheldusrikkus, millele aidatakse kaasa tehisobjektide ja mitmekesise haljastusega, hoiab ära teekoridori monotoonsust, mis võiks vähendada sõidukijuhtide tähelepanuvõimet,» ütles ta.