/nginx/o/2014/03/21/2906424t1h75a4.jpg)
Tänasel kooseluseaduse arvamusseminaril avaldas Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar muret selle üle, et kooseluseaduse ja –lepingu üle arutledes on jäetud kolmas pool, laps, kõrvale.
TÜ dotsent: kooseluseaduse juures ei tohi unustada last
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutsar tõi oma ettekandes kahele uuringule toetudes välja, et perepiiride laienemine tekitab lastes segadust. Kõige keerulisem on suhtumine perest lahkunud bioloogilisse vanemasse, kellega bioloogiline piir säilib, kuid ruumiline ja psühholoogiline ähmastub, ning samaväärselt tekitab segadust suhtumine bioloogilise vanema uude kaalsasesse, märkis ta.
Kutsar tunnistas, et kooselulepinguga lähemalt tutvust tehes ei leidnud ta sealt kuigi palju last. «On murettekitav, kui seadusega kiirustatakse ja unustatakse ära lapse kese,» ütles ta.
Eelnevat kooseluseadusega sidudes, ütles Kutsar, et kooseluleping võiks perepiire lapse jaoks selgemaks muuta. «Et see pole suvaline mees või naine, kes siin on, vaid see on meie pere liige.» Seega võiks kooseluleping tema sõnul olla ka lapse jaoks just kui kindlustunnistus.
Oma ettekandes tõi Kutsar muu hulgas välja laste mõtteid seoses erinevate peremudelite ja samasooliste kooseluga. «See, missuguseid sõnumeid lapsed saatsid, olid targad ja need on arvestatavad. Ja on oluline, et ei tehtaks otsuseid ilma nende suhtumist uurimata.»