/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/08/27/3304039t1hc877.jpg)
Abielu ja registreeritud kooselu erinevused perekonnaseaduses ja kooseluseaduse eelnõu pole eriti suured, mistõttu ei mõjuta uus seadus kooselusid rohkem registreerima, ütles Notarite Koja esimees Anne Saaber täna riigikogus toimuval seminaril.
Notarite esindaja ei usu kooseluseaduse eesmärgi täitumisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Faktilistele elukaaslastele kooseluseadus mingit täiendavat kaitset ei anna, rääkida saab ikkagi ainult registreeritud kooselust, märkis Saaber. Kes oma suhet registreerida ei taha, jätkavad tema sõnul faktilise kooseluga ning nende jaoks muutusi uus seadus ei too.
Arutledes selle üle, kas kooseluseadus võib anda tõuke kooselu enamale registreerimisele, analüüsis ta eelnevalt, millliseid erisusi uus eelnõu võrreldes praeguste seadustega annab.
Ta tõi esile, et nii abielu kui kooselu registreerimine käivad praktiliselt samamoodi, ainult et kooselulepingut ei saa sõlmida perekonnaseisuametis. Kui abielu sõlmimisel on abielluvatel kohustus valida varasuhe, siis sama saavad teha partnerid ka kooselu registreerimisel.
Kõige suuremad erisused on Saaberi sõnul ülalpidamiskohustuse osas. Erisused tekivad eelkõige kooselu lõppemise või lahuselu korral. Perekonnaseadus näeb ette, et üks osapool peab teise eest hoolitsema ka neil puhkudel, sii skooseluseadus seda ei sätesta. Küll aga võivad kooselu registreerijad seda eraldi lepinguga kokku leppida. Kooseluleping ei reguleeri ka lahuselu, erinevalt perekonnaseadusest.
Lapsendamise puhul on erisused selles, et abikaasadel on võimalik lapsendada ühiselt, siis kooseluseaduse alusel ühiselt lapsendamine võimaldatud pole. Küll aga on võimalus lapsendada oma elukaaslase last, mistõttu võivad registreeritud kooselu partneritel olla ikkagi ühine laps või lapsed.
Samuti ei näe kooseluseadus ette nimemuutust, mis perekonnaseaduse alusel abiellumisel on võimalik.
«Kokkuvõttes: mina suuri sisulisi erinevusi kooselus ja perekonnaseaduse alusel reguleeritud abielus ei näe, peamiselt on need ülalpidamiskohustuse osas kooselu järgselt või lahuselu korral,» resümeeris Saaber.
«Seega mina pole kindel, et see seadus võiks oluliselt mõjutada inimesi registreerima oma kooselu. Kui aga registreeritud kooselude arv faktiliste arvelt ei kasva, ei täida seadus omale püstitatud eesmärki,» lausus Saaber.
Tema sõnul on abielu ja registreeritud kooselu institutsioon väga sarnased. «Ma ei ole kindel, kas see, kas pärast lahkuminekut või lahuselu korral partneri ülalpidamine jätkub või mitte, kallutaks kedagi registreerima,» arvas notar.